sisaldus lahuses on maksimaalne on tegemist küllastunud lahusega. Aine lahustuvus sõltub temperatuurist lahustuva aine iseloomust anuma suurusest lahusti kogusest lahustuva aine kogusest. Tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel enamasti kasvab.Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel kahaneb.Gaaside lahustuvus vees rõhu tõstmisel tõuseb. Miks kraanivee soojendamisel keeduklaasis tekivad anuma seintele gaasimullikesed? Sest seal vees on palju hapnikku. Miks karastusjoogi pudeli avamisel eralduvad joogist gaasimullikesed? Sest rõhk tõuseb,muutub
Gaaside lahustuvus vees rõhu tõstmisel suureneb. Kristallhüdraadid- kristalsed ained, mille koostisesse kuuluvad vee molekulid ntks Na2CO3 * 10H20- naatriumkarbonaat- vesi Vee karedus- kaltsiumi ning magneesiumisoolade sisaldus vees Vee pehmendamise võimalused on vee keetmine, vee destilliseerimine Ca2+ ja Mg2+-ioonide sadestamine vastavate reaktiividega, ioniitide kasutamine. Difusioon aine levik teises aines või ainete segus. Karastusjoogi avamisel eralduvad joogist gaasimullikesed sest rõhk vedeliku kohal järsult langeb, ning gaasi lahustuvus väheneb oluliselt. Muutunud tingimustes sisaldab vedelik gaasi liiga palju ja üleliigne osa gaasist hakkab mullikestena eralduma.
Gaasi aga kogus kolbi ja määras tema ruumala ning siis arvutas tiheduse. 1787.a. soovitas prantsuse keemik Guyton de Morveau anda sellele nimetus hüdrogene (kreeka keeles hydõr tähendab vett ja gennao on sünnitan). Üheks teenekaks teadlaseks elementide avastamise alal oli rootslane Carl Wilhelm Scheele. Tema alustas esimesena nn "tuliõhu" uurimist. Scheele kuumutas elavhõbeoksiidiga täidetud nõud, kust eralduvad gaasimullikesed kogunesid vee kohal paiknevasse kuplisse. Siis kuplisse viidi hõõguv pird, süttis see ereda leegiga põlema, isegi hõõguv raudtraat süttis. Nii saadi hapnikku esimest korda ja aasta oli 1772. Ka inglise keemik Joseph Priestley uuris nn "tuliõhku" ehk eluõhku ehk "flogistonivaba õhku". Oma uurimiste tulemusena leidis, et uue gaasi tulle juhtimisel tõuseb seal temperatuur. Ta võttis kaks
Juurekarvade poolt neelatud vee liikumine kesksilindri juhtsoontesse Vesi võib liikuda vooluna mööda rakuvaheruume (apoplasti) või rakust rakku plasmodesme mööda (sümplastne transport) või rakust rakku vakuoolide kaudu osmoosi toimel (transtsellulaarne transport). Apoplastne transport on väiksema takistusega ja seega kiirem. Läbi esikoore (cortex) rakkude liigub vesi kesksilindrisse, mis koosneb protoplasma kaotanud torujaks süsteemiks moondunud surnud rakkudest. Gaasimullikesed ummistavad juhtsooned ja takistavad neis vee liikumist (nähtus, mida nimetatakse embooliaks). Taime ladva poole juhtsooned hargnevad ja muutuvad peenemaks, lähevad üle leheroodudeks, mis omakorda hargnevad. Moodustunud väga rohkete peente soonte süsteem tagab tugeva kapillaarse tõmbejõu, mis suudab tõsta vee rohkem kui saja meetri kõrgusele. Taimede mineraalne toitumine Mullalahus, millest taimed saavad põhilise osa elemente, on väga lahja lahus (peab täienema
annaabi.ee 
