elektrolüüsi kestusega t. m = k*I*t 17. Elektrivool gaasides gaasilised ained on normaaltingimustel mittejuhid, sest sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. Gaas hakkab elektrit juhtima siis, kui ta ioniseeritakse aatomitest või molekulidest lüüakse välja elektrone. Nõnda tekivad vabad elektronid ja positiivsed ioonid. 18. Plasma on tugevasti ioniseeritud gaas, kus gaasilahenduse käigus võib laengukandjate arv gaasi vaadeldavas koguses saada võrreldavaks gaasi molekulide või aatomite üldarvuga.
Pilve alumist osa ja selle all paiknevat maapinda võib vaadelda hiigelsuure kondensaatori katetena. Selle kondensaatori elektriväli on aga suunatud üles. Seega oleks ka selle välja poolt tekitatav vool vastassuunaline maapinnast pilve suunas. Gaasilised ained on normaaltingimustes mittejuhid. Gaas hakkab elektrit juhtima siis, kui ta ioniseeritakse (aatmoist/molekulist lüüakse elektrone välja). elektrivool katkeb ionisaatori toimel. Plasma väga tugevasti ioniseeritud gaas Gaasilahenduse liigid: Sõltuv gaasilahendus - elektrivool katkeb ionisaatori toimel Sõltumatu gaasilahendus - ei vaja ionisaatorit Huumlahendus hõrendatud gaasides, kasut valgusreklaamides, signaallampides. Kaarlahendus tekib normaalrõhul (ka õhus) teineteises kuni mõnekümne sentimeetri kaugusel paiknevate süsi- või metallelektroodide vahel. Kasutatakse võimsates valgustites (kinolambid), metallide sulatamiseks elektrikeevitusel.
vajalik lülitada ahelasse järjestikune takistus (näit. induktiivtakistus e. drossel vahelduvvoolu korral) vältimaks voolu liigset suurenemist (joon. 4), mida põhjustavad põrkeionisatsiooni tulemusena tekkivad sekundaarsed elektronid. Päevavalguslambid (luminofoorlambid) on madalarõhulised lambid (300-400 Pa), mis on täidetud elavhõbeda aurudega inertgaasi keskkonnas. Tavaliselt on Hg aurude osarõhk mitte suurem kui 1%, kuigi gaasilahenduse kiirgus pärineb peaaegu täielikult elavhõbeda aatomitest. Enamus gaaslahendusel tekkivast kiirgusest on ultraviolettkiirgus lainepikkusel 253.7 nm, mis vastab kvantide kiirgusele elektronorbitaalilt 6p 6s-ile üleminekul. Lisaks kiirgab ergastatud Hg aatom ka nähtavas kiirguses (404.7, 435.8, 546.1 ja 578.0 nm), mistõttu Hg lambi spekter on sinakasvioletne. Päevavalguslambi sisekülg on kaetud spetsiaalse fluorestseeruva
annaabi.ee 
