2. Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 2.1 Kromatograafilised meetodid KROMATOGRAAFIA - meetod, millega saab ainete segu lahutada komponentideks ning mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. MOBIILNE FAAS STATSIONAARNE FAAS Agregaatolekust sõltuvalt eristatakse: Faasina võib kasutada: - Gaasikromatograafiat - Adsorbenti - Vedelikkromatograafiat - Ioniiti - Ülekriitilise fluidumi kromatograafiat - Biospetsiifilist sorbenti - Poorset geeli - Kandja pooridesse seotud vedelikku Sõltuvalt statsionaarse faasi iseärasustest ja lahutatavate ainete ning faaside vahelistest
13. Skitseerige gaasikromatograafi ja vedelikkromatograafi blokkskeemid. Kirjeldage tähtsamaid gaasikromatograafas kasutatavaid detektoreid (leekionisatsioon, soojusjuhtivus). Retentsiooniindeksi definitsioon ja kasutamine gaasikromatograafias. Gaaskromatograaf- Leekionisatsioon- põlevad ained; soojusjuhtivus- universiaalne. Vedelikkromatograaf- Retsensiooniindeksi ja nende kasutus gaaskromatograafias- 14. Võrrelge omavahel gaasikromatograafiat ja vedelikkromatograafiat (mobiilse ja statsionaarse faasi olemus, lahutusmehhanism). Keemilisel seotud statsionaarsete faaside süntees. Vedelikkromatograafia variandid: pööratud faasi kromatograafia, eksklusioonkromatograafia, ioonkromatografia. Võrdlus- Gaaskromatograafias on mobiilseks faasiks heelium, lämmastik, õhk, argoon. Vedelikkromatograafis on mobiilseks faasiks vedelik. GK on statsionaarseks faasiks 700 erinevat ühendit