SOOJUSMASINA KASUTEGUR- protsentides väljendatud arv, mis näitab, kui suure osa moodustab masina kasulik töö kütuse täielikul põlemisel vabanenud soojushulgast. Termodünaamika II printsiip pole tõestatav, sest II printsiibi sisu seisneb looduses toimuvate protsesside kindlas suunas. OLEKUTE KORRASTATUSE ERINEVUS- kui ained on segunemata on tegemist 'korraga', difusiooni tagajärjel osakesed segunevad ja realiseerub 'korratus'. NT: kui mingis gaasikoguses on ühel osal gaasist kõrgem temperatuur, kui teistel, siis suletud süsteemis gaasikoguse temperatuur ühtlustub ja toimub üleminek korralt korratusele. ENTROOPIA- Suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem kvaliteet, seda madalam entroopia.
µ = m0 N A . Siit saame avaldada ka ühe veemolekuli massi µH O 2 m0 = . NA Arvutamine annab tulemuseks 0,018 m0 = ( ) kg = 3·10-26 kg 6,02 10 23 Vastus: ühe veemolekuli mass on 3 10 -26 kg. 2 Näidisülesanne 3. Kui suur on 10 mooli hapniku (O 2 ) mass? Mitu molekuli on selles gaasikoguses? Lahendus. Antud: = 10 mol Ülesande algandmetesse kirjutasime lisaks ülesandes antud moolide arvule veel hapniku molaarmassi (vt eelmist ülesannet) ja µO = 0,032 kg/mol 2 Avogadro arvu. Moolide arvu ja molaarmassi kaudu saab leida N A = 6,02 1023 1/mol hapniku massi m = ?, N = ? m = µ O2 . Arvutamine annab tulemuseks m = ( 10 0,032 ) kg = 0,32 kg .
(Õppida iseseisvalt, Ü.Uder, „Füüsika I”, ptk. 51) 9.2 Ideaalse gaasi mõiste Ideaalseks gaasiks nimetatakse niisugust gaasi, mille puhul 1) molekule vaadeldakse punktmassidena, 2) molekulidevahelisi põrkeid ja molekulide põrkeid teiste kehadega vaadeldakse absoluutselt elastsetena, 3) molekulidevahelisi tõmbejõudusid ei arvestata. Esimene nimetatud lihtsustustest tähendab seda, et kuna gaasis ületab molekulide vahekaugus tunduvalt molekulide mõõtmeid, siis mingis gaasikoguses sisalduvate molekulide omaruumala on gaasi enda ruumalaga võrreldes nii väike, et sellega ei arvesta. Normaaltingimustel on gaasi molekulide omaruumala ligikaudu 10 3 kuni 10 4 korda väiksem gaasi koguruumalast ja sellega mittearvestamine ei põhjusta teooria abil ennustatud protsesside märgatavat kõrvalekaldumist tegelikkuses toimuvatest protsessidest. Sellist lihtsustust ei saaks teha juhul, kui normaaltingimustel olev gaas oleks kokku surutud umbes
annaabi.ee 
