ühendite polümeriseerumine. 3. etapp polümeeridest moodustuvad püsivad ja keskkonnast eristuvad molekulide kogumid e. mikrokerad. Keemiline evolutsioon ja Maa teke Tekkis gaasi ja tolmupilv. Raskemad ained ( Ni, Fe ) vajusid Gravitatsiooni tõttu muutus see Maa tuuma aina lapikumaks ja tihedamaks Vulkanismi periood. Tekkis kettaks, kuni selle keskele tekkis gaasikest ja arenes Päike. kasvuhooneefekt. Moodustusid esiplaneedid, Maakera jahenedes langes veeaur tükkide ühinemine. Tahkiste Maale vihmana. moodustumisel algavad Happeline vesi oli söövitava keemilised reaktsioonid toimega ja muutis Maa 4,6 miljardit a. tagasi tekkis Maa pinnamoodi ja vormi. Nt
maakooreks e. litosfääriks. Nii moodustus maa kihiline siseehitus- kergemad ained pinnaosas ja raskemad ained keskosas. Kui maakoor oli lõplikult tahenenud algas aktiivne vulkanismiperiood. Sagedased vulkaanipursked tekitasid gaasikesta, mis koosnes peamiselt veeaurust ja CO2. Need gaasid tekitasid kasvuhooneefekti. Seda peetakse üheks olulisemaks põhjuseks Maa elukõlblikuks muutumisel. Gaasikest sisaldas ka metaani(CH4), ammoniaaki(NH3), H2, S. Nendest eraldus ja lendus vesinik kosmosesse , ülejäänud elemendid moodustasid maakera ümber gaasikesta. Gaase tuli maale ka meteoriitide ja komeetidega. Maakera jahenedes langes veeaur vihmana maale, mis viis vähehaaval jõgede, järvede, ja merede moodustumiseni. Tekkis hüdrosfäär e. vesikest ligikaudu 3 miljardit aastat tagasi. Vesi koosnes tol ajal H2O, CO2, Cl, S, F, N
annaabi.ee 
