Täht jätkab kokkutõmbumist, kuni temperatuur tema keskmes tõuseb umbes 10 miljoni kraadini, mis on vajalik termotuumasünteesiks. Vesiniku lõppemisel tuumas täht paisub, muutudes punaseks hiiuks. Pärast kütuse lõppemist tõmbub täht tasapisi kokku, muutudes valgeks kääbuseks, mille tihedus on väga suur. Kui tegu on suure tähega, tekib kütuse lõppemisel noovaks või supernoovaks nimetatud plahvatus, tänu millele on võimalik rauast raskemate elementide teke. Väga suure massiga gaasikerast tekib mitmiktäht, väga väikesest pruun kääbus. Galaktikate teke sarnaneb tähtede tekkele. Nad võivad moodustuda hajusast gaasi ja tolmupilvest. Elliptilse galaktika teke on sarnane tähe omale, spiraalse oma planeedisüsteemi tekkele. Protogalaktika kujunemise aeg on palju suurem, kui prototähe, seega võib pilve kokkukukkumine võtta kauem aega ja vahepeale areneda paljud tähed. Kui seesmine rõhk langeb, tekib elliptiline galaktika.
Pluuto on jäine planeet,mille läbimõõt on üks viiendik Maa läbimõõdust.Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun on suured kerad mis koosnevad gaasist, vedelikust ja jääst. Kunagi oli meie Päikesesüsteem tolmu-ja gaasipilv,mille ulatus igast suunast oli poolteidt triljonit kilomeetrit. Umbes viis miljardit aastat tagasi plahvatas üks lähedal asuv täht,saates läbi pilve lööklaine.Pilv muutus aeglaselt pöörlevaks kettaks. Rohkem kui miljard aastat tagasi tõmbus ketta keskus kokku gaasikerast tuumareaktoriks,täheks,meie Päikeseks. Kivimiosad, lumi ja gaasid ülejäänud kettas liitusid ja moodustasid järjest suuremaid tükke, kuni neist said keerlevad planeedid. Kuuma Päikese ümber moodustasid väiksemad kivised planeedid, kaugemal ja jahedamas tekkisid suured gaasiplaneedid. Meie Päikesesüsteemi iga planeet pöörleb ümber kujuteldava joone mida nimetatakse teljaks. Samal ajal hoiab Päikese tohutu raskusjõud iga
annaabi.ee 
