Sünopsis: "Sauli poeg" Filmi "Sauli poeg" tegevus toimub II maailmasõja ajal. Saul Ausländer, kes on Auschwitzi koonduslaagris vang, otsustab oma vangistajatega koostööd teha, lootuses, et jääb ellu. Tema ülesandeks on esmalt inimesed gaasikambrisse juhatada ning pärast gaasikambreid puhastada. Ühel päeval leiab ta väikse poisi, kes on veel hädavaevu elus. Üks arst otsustab, et poisikese elu ei ole võimalik päästa. Saul tahab poisile korralikud matused korraldada, ent ta katse ebaõnnestub. Ta kaotab surnukeha järves. Nüüd, kui võiks arvata, et Saul on poisi surnukeha kaotamisest ja tema surmast muserdatud, on esimest korda filmi jooksul Sauli näost näha õnne. Ta naeratab ühele blondile poisile, kuigi ta ise sureb kohe.
"gaasitamisi". Tolleaegseid dokumente või "tõsiseid" tõendeid ei ole olemas: ei ole olemas tuhamägesid, ei selliseid krematooriume, milles oleks võinud ära põletada miljoneid laipu. Päris palju juriidilisi, demograafilisi, analüütilisi ning võrdlevaid tõendeid, et näidata sellise arvu absurdsust. Palju korratud "kuus miljonit" on vastutustundetu liialdamine. Kas selle kohta, et Auschwitzis oleks inimeste tapmiseks kasutatud gaasikambreid, on mingeid tõendeid? Ei ole. Nõukogude Liidu poolt vallutatud Auschwitzi ehitati pärast sõda ümber selliselt, et üks hoone rekonstrueeriti nii, et ta paistis suure "gaasikambri" moodi välja. Pärast seda, kui Fred Leuchter, Ameerika juhtiv gaasikambrite ehitamise ja planeerimise spetsialist, kontrollis seda ning ka teisi Auschwitzis asuvaid väidetavaid gaasirajatisi, pidas ta absurdseks väidet, et neid oleks võinud kasutada hukkamisteks. Mis selle tõeline eesmärk siis oli?
Keldris asusid ka "pimedad" kongid. Kuna kongides oli ainult üks väga väike aken, siis paljud vangid läbusid seal. Mõnikord pani SS ohvitser isegi küünla kongi põlema, et hapnik kiiremini otsa lõppeks. 3 septembril 1941 aastal katsetas laagriülema abi komandant Haumtsturmführer Fritzsch esmakordselt surmavat gaasi Zyklon B. 600 venelase ja 250 juudi eduka hukkamise järel, võeti Auschwitzis gaas kasutusele. Ehitati erialdi gaasikambrid ja krematooriumid. Gaasikambreid kasutati 1941-1942 aastal ja seal hukati kokku umbes 60 000 inimest. Auschwitz II-Birkenau Birkenau laager oli Auschwitzi suurim. See asustati Brzezinka külla Auschwitzi lähedale. Laager asutati Heinrich Himmleri käsul, kes sai selleks inspiratsiooni, külastades Auschwitz I 1. Märtsil 1941 aastal. Birkenau ehitamist alustati oktoobris 1941 aastal. Laager pidi mahutama 125 000 inimest ja koosnes 40 laagrist. Auschwitz II jagunes neljaks
Mitmed orjatöölised näljutati surnuks. Samuti hävitati inimeste elukohti. Tsiviilelanikud okupeeritud riikides liitusid, ka vastupanu liikumistega. Holocaust Sõja kõige kohutavam sündmus oli 5 miljoni juudi inimese tapmine. Juudid toodi okupeeritud riikidest koonduslaagritesse. See oli Hitleri viimane lahendus juudi probleemile. Samuti otsustati tappa mustlasi ja homoseksuaale. Tapmiseks kasutati peamiselt gaasikambreid ja piinamisviise. 17 Inimkaotused Inimkaotused olid kõige suurimad Nõukogude Liidule. Poola kaotas 1/5 oma rahvastikust. Liitlasvägede kaotused kokku olid 44 miljonit ja Teljeriikide koatused 11 miljonit. Inimkaotused Euroopa sõjas teevad kogusummaks 19 miljonit ja Vaiksel Ookeanil 6 miljonit. Ainult USA pääses tsiviilsurmadest. Sõjalisteks kaotusteks oli 292131 lahingus ja 115187 teistel põhjustel.
annaabi.ee 
