ükskõikseks. Seda seetõttu, et linnud on inimestega harjunud. Kuna lindude ja inimeste vahel tekib palju konflikte, on inimesed leiutanud mooduseid, kuidas linde linnast eemale looduslikule alale peletada. Seda esmalt põhjusel, et linn on linnu jaoks ohtlik. Selleks on väljatöötatud erinevad meetodid. Hädakisa on lindude peletamiseks efektiivne meetod, kuid põhjustab lindude siirdumise mujale. Hirmutised imiteerivad lindudele ohtlikku isendit. Veel kasutatakse lasereid ja gaasikahureid. Laserikiirt liigutatakse edasi-tagasi läbi võrade, kuni kõik linnud lahkuvad ning gaasikahuritega tekitatakse valju heli. See on aga ajutine ja lind harjub selle heliga. Lindude surmamine on viimane võimalus, kui ükski teine testitud meetod ei toimi. Referaadi tulemusena selgub, et lindude ja inimeste vahelised probleemid on miski, millele tuleks suurt tähelepanu pöörata. Seda eriti seetõttu, et linnud kahjuks hukuvad ja vigastavad end algselt ikkagi inimese käe läbi
6)Akustilise meetodi kasutamine Eesti rannikumere näitel.Eestis kasut alates 1983. Vastavalt tekitatavate lainete võnkesagedusele võib neid meetodeid tinglikult jagada 3 rühma:Esimesse: meetodid, mis töötavad 100 – 1000 Hz –lisel sagedusel. Selles vahemikus teostatakse põhiline hulk seismoakustilisi töid ja elastsuslainete generaatorina kasutatakse põhiliselt suruõhu või gaasikahureid, mida vajaduse korral “grupeeritakse”Kasutatakse ka nn. elektrsädekiirguri (sparkeri) abil vette lastud voolu impulssi mille voolukanalis moodustub gaasi-auru mull.Teise: profilograafid, millede töösagedus on 1000-2000 Hz. Nende hulka kuuluvad ka madalsagedusega kajaloodid.Kolmandasse: erineva otstarbega mõõtmis- ja navigatsioonikajaloodid sagedusega 50-200 kHz. Omaette rühma moodustavad akustilised aparaadid sonarid või külgvaate lokaatorid, kus akustiline laine, ligikaudu 100
annaabi.ee 
