teistes molluskites. Üle kanduvad sellised reostuse doosid, mis avaldavad pöördumatut mõju keskkonnale. Leedu kartuseks on võimalik mõju Läänemere ökosüsteemile kokkupuudete tõttu vanade keemiarelvadega. Võimalikud on pikaajalised tagajärjed reostuse tõttu, mis võivad tekkida merepõhjas tehtavate tööde käigus. Võimalik on isegi negatiivne mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, eriti kalanduse vallas. Leedu ei saa väljastada mingeid lubasid sellele gaasijuhtmele, kuna trass kulgeb teiste riikide territoriaalvetes ja majandusvööndis. Ent kehtestatud protseduuride kohaselt on Leedul õigus sõnastada oma kartused, ning riigid, kes lube väljastavad, peavad nii või teisiti meie arvamusega arvestama. Läänemerre, mis on üks enam inimtegevusest mõjutatud veekogusid maailmas, on pärast Teist maailmasõda uputatud teadmata hulgal mürke, lõhkekehi ja laskemoona tootmiseks kasutatud aineid
nõustutaks sellega, et nende territoriaalvetesse paigutatud gaasijuhe oleks vastuvõetav. Miskipärast nõuti veel trassivaliku põhjendust, ning üheks katkestajaks sai ka selle valiku piisavate argumentide puudumine. Selge on see, et mingit erilist kasu Läänemeremaaad sellest ei saa, sest gaasijuhet nendeni ei veeta. Kõik on vormiliselt korrektne, ning võimalused, et Läänemerega midagi juhtub viiakse miinimumini. Soome riik on projektiga nõustunud, ka Rootsi riik on gaasijuhtmele jah öelnud. Samuti ei löö risti selle kohapealt ette ka Taani. Ainukesena reageerib sellele kõigele Eesti, tahtmata üldse sellest midagi kuulda. Võiksime reageerida nagu Rootsi, tahtes aidata leida parimat lahendust nii tehniliselt, majandusikult kui ka keskkonnaalaselt. Loomulikult ei jää ka nendelt riikidelt vastuväited tulemata, kuid lõppudelõpuks suudetakse leida lahendus, mõlemale poolele. Igor Gräzin ütles: ,, Eestil on vaja Venemaaga suhelda ja samuti on neil
annaabi.ee 
