allaliikumise ajal kuni väärtuseni 1,5 atm (0,15 MPa). Väntmehhanism ja karter Väntmehhanismi põhiosad on silinder, kolb, kolvirõngad, kolvisõrm, keps ja väntvõll. Alumiiniumisulamist silindrid valatakse silindripeaga ühes tükis surve all. Vastupidavuse suurendamiseks kaetakse silindri sisepind ehk peegelpind umbes 0,1 mm paksuse kroomikihiga. Silindri paremaks jahutamiseks valmistatakse silindri välispind ribilisena. Gaasijaotuseks on silindriseintes sisse- ja väljalaskeavad ning läbipuhkekanal. Silindri külge kinnitatakse karburaator ja summuti. Silindri ülaosas on keermestatud küünlaava. Silinder kinnitatakse karteri külge tikkpoltidega. Silindri ja karteri liitekohta pannakse tihend. Kolb võtab vastu paisuva gaasi rõhu ja edestab sellest tekkiva jõu kepsu kaudu väntvõllile. Kolb valatakse alumiiniumsulamist. Kolvi ülaosas on ringsooned kolvirõngaste paigaldamiseks. Sooni on kas 2 või 1
risse ja heitgaasid sealt välja. Tuntakse klappideta ja klap- dustavaid läbipuhkeskeeme, näit. kähe abikanaliga (MJK- pidega gaasijaotusmehhanisme. K32) või kolme kanaliga (M2K-II «Sport»). Mõnedel moo- Klappideta gaasijaofusmehhanismiga töötavad kahetak- toritel (näiteks M2K-II3, «Voshod-2» jt.) on heitgaaside tilised mootorid. Eraldi mehhanismi gaasijaotuseks neil kiirernaks väljavooluks kaks väljalaskeakent ja kaks väl- pole, sest seda ülesannet täidab kolb. Nagu mootorite töö- jalasketoru. tsüklite käsitlemisel selgus, avab ja suleb kolb oma edasi- Pikendamaks küttesegu sissevoolu kestust karterisse, tagasi-liikumisel sisselaske-, ülevoolu- ja väljalaskekana- käsutatakse mõnikord (näiteks jalgratta-abimootoritel
annaabi.ee 
