1 10 9,6 759 0,253 2 10 9,8 759 0,305 2 3 10 9,7 759 0,324 4 10 9,8 759 0,332 Keskmine 10 9,725 759 0,3035 Pw 10-3 C ' pm= V 0 ( t 2- t 1 ) C'pm= 1111,111 t2 Gaasiarvesti C näit 27,5 Katse algul 28 6978 28,5 Katse lõpul 28,5 7406 28,125 Vahe 428 31 Katse algul 32,5 7520 33,5 Katse lõpul 34 7954 Vahe 434
Cvm = cpm-R 1) Cvm = 1,63-0,287 = 1,343 1) C’vm = c’pm-R = 2,11 - 0,372 = 1,738 2) Cvm = 1,81-0,287 = 1,553 2) C’vm = c’pm-R = 2,34 - 0,372 = 1,968 1) k = cpm/cvm = 1,63/1,343 = 1,21 2) k = cpm/cvm = 1,81 /1,553 = 1,17 Õhu keskmine isobaarne erisoojus tabeli järgi C’pm = 2,49 Tabel 1.1 Kats luge PW P1 B P1 ∆t ∆t T2 Gaasiarvesti e m W mmH2 mm Pa mV ◦C ◦C näit O Hg 1 4,96 106 767 103300 0,144 28 Katse algul 2 4,97 110 767 103300 0,139 28,1 1 3 5,06 110 767 103380 0,134 28,2 1,580m3 4 5,02 110 767 103380 0,135 28,5 Katse lõpul
Cvm = cpm-R 1) Cvm = 1,45-0,287 = 1,163 1) C'vm = c'pm-R = 1,87 - 0,372 = 1,498 2) Cvm = 1,55-0,287 = 1,213 2) C'vm = c'pm-R = 1,998 - 0,372 = 1,626 1) k = cpm/cvm = 1,45/1,163 = 1,25 2) k = cpm/cvm = 1,55/1,213 = 1,28 Õhu keskmine isobaarne erisoojus tabeli järgi C'pm = 1,297 Tabel 1.1 Kats luge PW P1 B P1 t t T2 Gaasiarvesti e m W mmH2 mmH Pa mV C C näit O g 1 5 107 752,5 101382 0,168 4,1 28 Katse algul 2 5 104 752,5 101353 0,171 4,17 28 1 3 5 105 752,5 101363 0,167 4,07 28,2 5,490m3 4 5 104 752,5 101353 0,168 4,1 28,3 Katse lõpul
Iga minuti järel kirjutasime üles küttevõimsuse Pw, õhu rõhu kalorimeetris (p1100 mm H2O), õhu temperatuuri kalorimeetrist väljumisel t2 ja temperatuuri tõusu kalorimeetris t. Katse kestis =10 minutit, mille jooksul saime 5 lugemit. Katse lõpeb kuluarvesti näidu ja katse kestuse üheaegse registreerimisega. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 1.1 Tabel 1.1 Luge m Pw P1 B Pt t t t2 Gaasiarvesti näit mmH2 mmH W O G Pa mV °C °C 103459, 1 5 108 768 1 0,208 5,073171 29 Katse algul: 103478, 2 5 110 768 7 0,21 5,121951 29 1438,9 103498, 3 5 112 768 4 0,204 4,97561 28,5
Katse kestus =10 min, mille jooksul võetakse 6 lugemit. Katse lõppeb kuluarvesti näidu ja katse kestuse üheaegse registreerimisega. Tabel 1.Mõõtmisandmed 2 Pw P1 B Pt t t t2 Lugem mm W mmH2O Hg Pa mV °C °C Gaasiarvesti 0 5 110 762 102678 0,180 4,50 24 Katse algul 1 2 5 110 762 102678 0,186 4,75 24 4 5 114,5 762 102722 0,185 4,74 24 1468,560 6 5 115 762 102727 0,181 4,64 24,5 Katse lõpul 8 5 117,5 762 102752 0,180 4,62 24,5 1468,935
kalorimeetris Δt. 4 4 KATSEANDMETE TÖÖTLUS Tabel 4.1 Katseandmete töötlemine Pw p1 B P1 ∆t ∆t t2 Lugem mmH2 mmH o o Gaasiarvesti näit W Pa mV C C O g 0,57 36, 1 14,86 20,4 761 200 15 6 9 37, 2 15,00 20,1 761 197 0,575 15
Kolmnurkjaotuse korral: dispers: uruut(xi)=ai2/6, standardmääram u(xi)=ai/6. 118. GAASIARVESTITE KALIBREERIMINE Gaasiarvestit läbiv gaasi kogus (ruumala) V teatud ajavahemiku kohta määratakse arvesti lõppnäidu V l jaalgnäidu Va vahel st V=Vl-Va, abil. Gaasi koguse V ühiku m3 edastamine tööetalonilt gaasiarvestitele toimub arvestite kalibreerimise teel nende läbivoolu Q mõõtepiirkondades. Selleks ühendatakse gaasitorustiku abil järjestikku kalibreeritav(ad) gaasiarvesti(d) ja etalonarvesti. Gaasi (õhk) suunatakse torustikku ning fikseeritakse kindla ajavahemiku järel samaagselt arvesteid läbinud õhu koguse alg-ja lõppnäidud nii kalibreeritava(te) kui ka etalonarvestit näiduseadistel. Lõpp- ja algnäitude abil määratakse arvesteid läbinud õhu kogused ja arvutatakse kalibreeritavalt ja etalonarvestilt saadavate mõõtetulemuste vahel. 119. Kalibreerimise mudel
annaabi.ee 
