muutumisel. 13.Siseenergia muutusele vastavad füüsikalist suurust nimetatakse soojushulgaks. Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teisele kehadele või siis teistelt kehadelt antud kehale. 14. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale kehale. 15.Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Siseenergia levimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel nimetatakse konvektsiooniks. Soojenedes vedelate ja gaaide osad muutuvad kergemaks ja tõusevad üles poole, külmemad osad langevad alla. Tekib vedeliku või gaaside ringlus e. Konvektsioon. Soojuskiirgus kõik kehad kiirgavad infrapunast kiirgust. Mida kõrgem on keha tempetaruut, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab, mida tumedam on kiirgava keha pind, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab, mida suurem on keha pindala, seda rohkeme energiat ta kiirgab, mida tumedam on pind, seda rohkem energiat keha ajaühikus neelab. 16
Nagu teada eksisteerib maapinna ja atmosfääsi vahel el. väli. See sõltub ilmastikust. Ruumi õhu mugavus on määratud aero ioonide sisaldusega õhus. Aeroioonid on õhus + ja laengutega. Õhus on pidev aeroioonide tekkimine. Kui mingi välis hävitaja toimel mingi gaasi aatomist lüüakse välja 1 elektron siis selle tagajärel aatom muutub + iooniks. Need üksikud elektronid neelatakse teiste gaaide poolt. Selle tagajärel muutuvad ioonideks. Neid ioone nim kergeteks aeroioonideks. Nende kiirusvus küllalt kerge. Need kerged ioonid sadestuvad õhus olevatele vee, auru, tolm osakestele. Selle tagajärel tekivad rasked aeroioonid. Kerged aeroioonid on inimese enesetundele kasulikud. Tõstab teovõimet jne. Rasked aga mõjuvad halvasti. Järelikult kui õhk on must siis selles õhus on kergeid aeroioone vähe
annaabi.ee 
