sünteesiga (eriti G1) seemnetes. Aktiveerub ent-kaureeni süntetaas, samuti sünteesi kolmanda etapi oksüdeerivad ensüümid - 3 hüdroksülaasid. Valguse retseptoriks on fütokroom. Põllumajanduses kasutatakse teraviljade kõrre kasvu vähendavaid aineid nn retardante, et vältida vilja lamandumist. Need ühendid pärsivad ent-kaureeni süntetaasi. GA-de seostumine sahhariididega ja oksüdeerumine positsioonis 2 vähendab GA-de aktiivsust. Peamised aktiivsed giberelliinid taimedes on GA1, samuti GA3 ja GA4 nagu on näidanud mutatsioonid biosünteesirea erinevates piirkondades. Välisfaktoritest on giberelliinide biosüntees mõjutatud: 1. Valgus (seemnete idanemine fütokroomi toimel - GA3ox geeni transkriptsiooni aktivatsioon; pikapäevataimedel päeva pikenemine suurendab GA1 hulka ja suurendab varre pikenemiskiirust rosetjatel taimedel nagu spinat; kartuli mugulate moodustumine algab päeva lühenedes ja GA1 sisalduse vähenemisega)
väljundiga. Multiplekseril on infosisendid D, aadressi sisendid A. D1 Sünkrosisend C, ning üks väljund Q . Kui C=0, siis Q =0. Igale D2 Q infosisendile omistatakse number, mis on sisendi aadress. Kui C=1 D3 siis multiplekser valib aadressi järgi ühe sisendi, mille ühendab A0 Q väljundiga. A1 Q D0 gA1 gA0 D1 gA1 gA0 D2 gA1 gA0 D3 gA1 gA0 gC C Multiplekseri maksimaalne infosisendite arv on 8. Kui on vaja rohkem sisendeid siis kasutatakse multiplekseri puud. Digitaaltehnika konspekt 32 7.2. Demultiplekser D DM Y0 Aadress Demultiplekseril on üks sisendidVäljundidAoA1Y0Y1Y2Y andmesisend D ja mitu
19.Hüppevõrrad ja hüppefunktsioon: Täieliku vooluhüppe kaassügavuste vahelise seose tuletamiseks Bernoulli võrrand ei kõlba, sest sügavus suureneb äkki ja vool on tugevasti ebaühtlane. Seetõttu rakendatakse ristlõigete 1 ja 2 vaelise voolu kohta liikumishulga võrrandit: liikumissuunaliste jõudude impulss võrdub liikumishulga muutusega. Mõjuvaid jõude on 3: rõhujõud, raskusjõud ja hõõrdejõud. Hüppevõrrand: 0Q2/gA1+h´cA1 = 0Q2/gA2+h´´cA2. Kumbi 3 võrrandipool sõltub ainult voolusügavusest, seda avaldist nim hüppefunktsiooniks: (h) = 0Q2/gA+hcA. Ristlõigetes 1 ja 2 on hüppefunktsioon ühesuurune, (h´) = (h´´), seega on hüppe kaassügavused omavahel kindlalt seotud: kui üks on teada saab määrata teist. Voolusügavust võib muutuda nullist lõpmatuseni. Mõlemal juhul läheneb hüppefunktsioon
annaabi.ee 
