all uleval X2 X1 55,4715 55,4573 0,001604427 0,001875 3 55,4686 55,4648 0,001658594 0,001731 7 9 Arvutused (kõik arvutused teeme esimesele katsepunktile) 1. vee moolide arv (1000-NH3,g-ekv/l*M(NH3))/M(H20) (1000-0,089*17)/18=55,47 mool 2. Desorbeerinud nh3 osad X2=NH3(g-ekv/l)/n(H20) X2=0,089/55,47=0,0016 moolNH3/moolH20 X1=0,104/55,457=0,0018 moolNH3/moolH20 3. Arvutame desorbeerunud ammoniaagi kulu W(NH3): W = G0Y = L0 (X 1 - X 2 ) W=L0(X1-X2)= 0,2667*(0,001875-0,0016)=7,22*10^-5 mool/s 4.Õhu kulu, mool/s Wõhk(m3/s)*1000*273/293/22,4 Wõhk=0,004*1000*273/293/22,4=0,166 mool/s 5. seejärel leiame kontsentratsioon kolonnist väljuvas õhus Y1: Y1 = W(NH3)/W(Õhk)= 7,22*10^-5 /0,166=0,00043 moolNH3/moolõhk pc 6.Faaside tasakaalu konstant m : 1922 log m pc = 4 ,705 - T mpc= 10^(4,705-1922/293)=0,014
Selle andmete põhjal saame leida tasakaalukonstanti m: m = Y*/X m1= Y1*/ X1 = 0,0017482/ 0,0019424= 0,9 m2 = Y2*/ X2 = 0,00156205/ 0,0017356= 0,9 Tabelist 2 on näha, et tasakaalukonstandi m väärtused on lähedased ühele, s.t. et põhiline massiläbikandetakistus on koondunud gaasifaasi. Arvestades seda, võib vedelfaasi poolse takistuse jätta arvestamata ning järelikult Ky ky. 1. Arvutame desorbeerunud ammoniaagi kulu W NH : 3 (2) W = G0Y = L0 (X 1 - X 2 ) L0 = (L* (H2O))/M(H2O) = (0,00515 l/s*1 kg/l)/ 18 kg/kmol = 0,000286 kmol/s W1 = L0*( X1 X2 ) = 0,000286 kmol/s* (0,0019424 0,0017356) = 5,9178*10-8 kmol/s seejärel leiame kontsentratsioon kolonnist väljuvas õhus Y1: Y1 = W1/G0 , kus G0 = (G1 * T0 )/(Vm * T) = (9,09*10-4 m3/s* 298K) / (22,4 m3 /kmol*293K) = = 0,00004138 kmol/s Y1= W1/G0 = 5,9178*10-8/ 0,00004138 = 0,001430103 kmol NH3/kmol õhku 2
annaabi.ee 
