5 = 32,9 b1/t1 = h1/t1 = 80/5 = 16 < 35 0.5 < h0/b0 = 1.83 < 2.0 0.5 < h1/b1 = 1.5 < 2.0 0.5 < h2/b2=1.0 < 2.0 b0/t0 = 120/10= 12 < 40 h0/t0 = 220/10 = 22 < 40 b1/b2=80/100 = 0.8 > 0.75 Kuna kõik EPN-ENV 3.1.1 tabeli K.3 nõuded on täidetud, siis tuleb kontrollida ainult tabelis K.4 näidatud purunemisviise. Antd juhul on selleks võrguvarda kandevõime kontroll. beff=(10 t0 fy0 t0 bi )/( b0 fyi ti )=(10x10x235x10x80)/(120x235x5)=133 b eff =80 be,ov =(10 ti fyi ti bj )/( bi fyj tj )=(10x5x235x5x100)/(80x235x5)=62,5 N1,rd = fy,j tj (beff + be,ov +2 hj -4 tj =235x5(80+62,5+2x150-4x5)=496,4kN>269,3 Kandevõime on tagatud. 2. Esimene sõlm peale toesõlme Arvutuseelduste kontroll Ülekate (34 /106)x100% = 31,8% b1/b0 = 80/100 = 0,8 > 0.25 b2/b0 = 100/100 = 1 > 0.25 b2/t2 = 100/5 = 20 < 32,9 h2/t2 = 100/5 = 20 < 32,9 b1/t1 = h1/t1 = 80/5 = 16 < 35 0.5 < h0/b0 = 1 < 2.0 0.5 < h1/b1 = 1 < 2.0 0.5 < h2/b2 = 1. < 2.0 b0/t0 = 100/8= 12,5 < 40
millel on ühine mõjusirge. 5. Jäigastamise aksioom. . Deformeeruva keha tasakaal ei muutu, kui lugeda ta deformeerunud olekus absoluutselt jäigaks 6. Jõu projektsioonid tasandil: Fx ja Fy on jõuprojektsioonid - skaalarid. Fx =Fcos a Fy =Fcos b Jõu ristkomponendid on vektorid: Fi =Fx i ja Fj =Fy j, kus i ja j on telgede ühikvektorid, Fx2 + Fy2 Ristkomponentide kaudu jõud avaldub kujul: F= Fi+Fj = Fxi+Fyj ja jõu moodul F= 7. Jõu komponendid ja projektsioonid ruumis Fx =Fcos a Fy =Fcos b Fz =Fcos g Jõu ristkomponendid: Fi =Fx i, Fj =Fy j, Fk =Fz k. Siin i, j, k on telgede ühikvektorid. Fx2 + Fy2 + Fz2 Jõud avaldub kujul: F= Fi+Fj+ Fk = Fxi+Fyj+ Fzk ja jõu moodul F= 8. Koonduvaks nimetatakse jõusüsteemi, mille jõudude mõjusirged lõikuvad ühes punktis
Nii saame nende telgede suunalised jõu komponendid: Wp Wp Wp Fx Fy = - ---------; = - --------- ; F y = - --------- ; x y z Tuletisi x-, y- ja z-koordinaatide järgi nimetatakse osatuletisteks. Nende võtmisel vaadeldakse teisi koordinaate konstantidena. Seepärast tähistatakse ka tuletise võtmist teisiti. Kogu jõu jaoks saame Wp Wp Wp F= Fxi + Fyj + Fzk = - ( ---------i + ---------j + ---------k). x y z 8 Matemaatiliste tehete kogumikku, mida sooritatakse viimase avaldise sulgudes, tähistatakse lühidalt grad ja nimetatakse gradiendi leidmiseks. Seega F = -grad W p . (30) Gradiendi leidmine on vektori leidmine. Seepärast ei ole sõnale grad vektori tähist tarvis kirjutada, s.t
annaabi.ee 
