juurde elama. Haydn alustas enda vabakutseline karjääri. Sellel vaevarikkal ajal oli Haydenil palju erinevaid töökohti, ta töötas muusika õpetajana , tänavalaulikuna ja 1752 aastal Itaalia helilooja Nicola Porpora toapoisi ja saatjana. Haydn on öelnud, et temalt õppis ta tõelisi heliteose põhitõdesid. Kui haydn oli kooripoiss, ei saanud ta tõsist koolitust muusika teooria ja kompositsiooni alal, milles ta tajus suurt lünka. Ta hakkas seda viga parandama töötades Johann Joseph Fuxi ja Carl Philipp Emanuel Bachi teoste kallal. Bachi tunnustas ta hiljem kui tähtsat mõju. Kui ta oskused suurenesid, hakkas Haydn omandama avalikku mainet. Kõigepealt kui Der krumme Teufeli ooperi "The Limping Devil" heliloojana. Töö esietendus edukalt 1753 aastal, kuid lõpetati peagi tsensorite poolt. Haydn märkas, ilmselgelt ilma pahameeleta, et ta tööd, mis ta oli lihtsalt ära andnud, olid avaldatud ja müüdud kohalikes muusikapoodides
tseremoonitsemata. Noorukil tuli nüüdsest alusatada iseseisvat elu, kannatades puudust ja näguripäevi, ent tehes seejuures pidevalt ja visa tööd. Haydn hakkas andma laulu- ja muusikatunde, mängis peoõhtutel ja vahel ka lihtsalt tänaval viiulit. Tellimusel kirjutas ta ka mõned oma esimesed muuiksapalad. Kuid kõik see oli juhuteenistus. Noormees mõistis, et kui ta tahab heliloojaks saada, tuleb tal visalt õppida. ta hakkas uurima muusikateooriat, sealhulgas Johann Matthesoni ja J.J. Fuxi töid. Tulusaks osutus koostöö Viini koomiku Johann Joseph Kurz-Bernardoniga - tol ajal Viinis väga populaarse andeka näitleja ja farsside autoriga. Haydniga tutvunud Kurz-Bernardoniga nägi noormehes kohe vajalikku sädet ja pani talle ette kirjutada muusika tema enda loodud koomilise ooperi libretole "Kõver kurat". Haydn jäi nõusse, kuid kahjuks ei ole need noodid tänapäevani säilinud. Seda mängiti talvel 1751-1752 Kärnteni väravate juures asunud teatris ja sel oli menu.
annaabi.ee 
