Fuussid ehk pigijäätmed sisaldavad raskeõli fraktsiooni, mehaanilisi lisandeid kuni pool mahust ja toorõli. Nad kujutavad endast vedelat ja poolvedelat massi, mida ei saa pumbata mehaaniliste lisandite suure sisalduse tõttu. Fuusside täpne keemiline koostis oleneb tootmisseadmetest ja -kohtadest, kus nad tekivad: põlevkiviõli aurude kondensatsioonisüsteemis, raske generaatoriõli eelselitamise protsessis, enne toorõli destilleerimist, põlevkiviõli hoidlates ja vahemahutites. Fuusse tekib nii Kohtla-Järvel kui ka Kiviõlis. Kohtla-Järvel on tekkinud 2000. aasta seisuga 540 000 tonni ja Kiviõlis 128 000 tonni fuusse. Seitsmekümne üheksa aasta jooksul, mil on töötanud põlevkivil põhinev keemiatööstus, on Kohtla-Järvel ja Kiviõlis tekkinud kokku umbes 670 000 tonni fuusse. Sama ajavahemiku jooksul on töödeldud ligikaudu 75 miljonit tonni põlevkivi. Iga töödeldud tonni põlevkivi kohta tekib keskmiselt 80 kilogrammi fuusse
Toimub keskkonna reostamine PAH-ide, fenoolide ja teiste ühenditega. Aherainemägede põlemine on tänaseks vaibunud, muutunud väheintensiivseks. · Põlevkiviõli tootmisega seotud jäätmed. Peamisteks põhja- ja pinnavett reostavateks aineteks on õli ja selles sisalduvad PAH-id, BTX-d ja fenoolid. Seda laadi reostus esineb Kohtla-Järvel ja Kiviõlis ning vähemal määral Eesti Elektrijaamas (Narva õllitehas). Kohtla-Järve poolkoksi prügilasse ladestati fuusse, poolkoksi laialiuhtmine toimus reostunud veega. · Põlevkivituhk. Tuhaväljakute ohtlikkus tuleneb eelkõige siin kasutatava leeliselise ringlusvee suurest kogusest poolkinnises ringlussüsteemis, mis võib avariide korral negatiivselt mõjutada pinnaveekogusid. Põhjavesi tuhaprügilate ümbruses on samuti reostunud. · Sillamäe setteväljak. Peamine probleem on olnud rannikumere reostamine lämmastikuühenditega. · Olme- ja muude tööstusjäätmete prügilad. Ohtlikkus tuleneb
annaabi.ee 
