Gregoorius Suur-esimene koraalide väljaandija Munk arezzo-võttis kasutusele noodi silbid,tõstis noodi joonte arvu neljani ning koostas noodimärgid. motett-mitmehäälne laul kus hääled jäljendasid üksteist kontrapunkt-väljapeetud noot ühes hääles, liikumine < - muusika muutub vaiksemaks, diminendo > - muusika muutub valjemaks, vuscendo barokk tähendab ebakorrapärast pärli fuuga- 2-5 häälne, teemat korrutatakse prelüüd-eelmäng, kasutai alati fuugaga koos,et viia kuulaja meeleollu 1.allemande-4/4 taktimõõdus, aeglane ja pikaldane kõigis häältes muutumatult 2.courante-prantsuse tants 3/4 taktimõõdus, elav 3.sarabonde-hispaania tants 3/4 taktimõõdus, aeglane 4.gique-inglise tants 2/4 taktimõõdus, väga kiire Orlandius Lassus- 1532-1594, kirjutanud 1000 teost,kirjutas igas zanris, muusika oli helge särav rõõmus, on võrreldud Rubensiga. giovannu pürluigi da palestrina- 1525-1594, 100madrigali, 100missat, 250 motetti,
mõõdukam ning 3-osalises taktimõõdus tants. Saraband aeglane, pidulik ja suursugune 3-osalises taktimõõdus tants. Gigue inglise päritolu hoogne kiires tempos tants, tavaliselt 6/8 või 3/8 taktimõõdus. Hiljem lisandusid ka teised tantsud: menuett, polonees, bourree ja passepied. Zanri õitseaeg oli 18.saj. mil klavessiinile kirjutasid süite j. Ph. Rameau, G.F. Händel ja J. S. Bach. Järgmine stiiliperiood klassitsism (18.jas II pool) toob kaasa polüfoonilise fuugaga ülesehituselt samalaadse vprmi tekke homofoonilises muusikas. Sonaat-allegro (kõlama) koosneb ekspositsioonist, töötluses ja repriisist, kuid teemasid on kaks. Peateema on põhihelistikus ja kõrvalteema mõnes kõrvalhelistikus. Tavaliselt on kõrvalteema laulev ja lüüriline. Muusikaline areng tervikuna kasvabki välja nende kahe kontrastse alge vastandamisest. Sissejuhatuse ja lõpetava, epiloogi funktsioonis kooda(saba) olemasolu sõltub helilooja soovist. Sonaat-allegro't kasutatakse
saj Itaalias, kus oli väga vilgas muusikaelu, heliloojaid ja muusikuid toetasid rikkad aristokraadid. Oratooriumi süzee võib olla nii vaimulik kui ilmalik Klassikaline oratoorium kujunes välja 18. saj Inglismaal G. Fr. Händeli loomingus. kantaat- mitmeosaline instrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele või ainult koorile Kujunes välja 17. Saj Itaalias. Kantaadivormi arendas täiuslikkuseni J. S. Bach (üle 300 kantaadi). sonaat-allegro-sarnaneb ülesehituselt fuugaga-koosneb samuti ekspositsioonist, töötlusest, repriisist, kuid teemasid on kaks, fuugas üks 1. Ekspositsioon-teemade tutvustamine 2. Töötlus- teemade varieerimine, arendamine 3. Repriis- peateema antakse algkujul 4. Coda- kinnitav lõpposa Sonaat-allegro vormi kasutatakse mitmete erinevate zanride puhul, reeglina mitmeosalise teose ühe osa vormina. Neist tähtsamad on sonaat, instrumentaalkontsert, keelpillikvartett, sümfoonia.
vormina. Fuugataolist episoodi, kus hääled sama teemaga üksteise järel sisse asutavd, võib kohata ka mittepolüfoonilises teoses. Too lõik piirdub fuuga ekspositsiooniga, mis on fugaato. Kirjutati palju 17-18 sajand. J. S. Bach, R. Tobias, P.Süda, C.Kreek Prelüüd Esineb Bachi loomingus, eelnedes klavessiini- ja orelifuugadele. Need juhatavad siise teose meeleolu ning annavad võimaluse vabamalt musitseerida. On lihtsakoelisema ehitusega võrreldes fuugaga. Eelmäng. Süit On mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest palades. Neid on loodud nii solistile, ansamblile, orkestrile või koorile. Süidi ajalugu algas üheks teoseks ühendatus erinevatest tantsudest19 sajandist saati pole tantsumuusikat loodud ainult tantsimiseks. Tavaks oli kokku liita erineva iseloomuga aaeglane pavaa ja elavaloomuline galjard. Loodi palju taolist muusikat lautole.19 sajandist on süitidesse liidetud palju erinevat muusikat
annaabi.ee 
