sama vara lepingus sätestatud ajal. 6.2. Futuurid Loogiline samm forwarditest edasi on nende standardiseerimine, et teha võimalikuks börsidel kauplemine. Futuur ongi forwardite alaliik, mis on samuti leping kahe osapoole vahel, kus on kindlaksmääratud ajal kohustus osta/müüa kokkulepitud alusvara, milleks võib olla nafta, kuld, valuutad, aktsiaindeksid jne. 6.3. Optsioonid ,,Sarnaselt futuuridega on ka optsioon tuletisväärtpaber, mis annab omanikule õiguse, aga erinevalt futuuridest pole see kohustus, osta või müüa mingit kindlaksmääratud vara kindlaksmääratud hinnaga kindlaksmääratud ajal tulevikus. Optsioone on kahte tüüpi: call optsioon annab omanikule võimaluse tulevikus osta kokkulepitud vara ning put optsioon vastupidiselt jällegi müüa. Optsioonid saavad olla kas Euroopa või Ameerika tüüpi. Ameerika tüüpi optsioone saab realiseerida kuni aegumiskuupäevani, aga Euroopa tüüpi optsioone saab realiseerida ainult aegumiskuupäeval
kahjumi kompenseeriks madalam maisi sisseostuhind. Kokkuvõttes fikseerib sisuliselt futuurleping meile maisi hinna. b Vajalik kogus ostetavaid lepinguid on = 75 000/5 000 = 15 lepingut Lepingute väärtus kokku on = 15($2.305)(5 000) = $172,875 c Kui maisi hind tõuseks maikuuks 2.46 dollarini, siis futuuripositsiooni väärtus on = ($2.46 per bu.)x(5,000 bu. lepingu kohta)(15 lepingut) = $184,500 Ignoreerides kõiki võimalikke tehingukulusid on kasum futuuridest järgmine: Kasum = $184,500 172,875 = $11 625 Seega, kui maisi hind tõuseb tõesti maikuus, siis kasum futuurist kompenseerib hinnatõusu. Vastupidine kehtib aga maisi hinna languse puhul siis tekib futuuridest kahjum, mis kompenseeritakse madalama maisi sisseostukuluga. 1. Futuuri hind Oletame et Brasiilia aktsiaturgu katva indeksi BOVESPA 6-kuised futuurid kauplevad hetkel hinnatasemel 57 210 (st 2015. aasta kevadel). Spot väärtus indeksile on aga hetkel 55 098.