Umberto Boccionit peetakse teiseks tähtsaimaks futurismi kunstnikuks. Ta sündis 1882 ja oli itaalia maalikunstnik ja skulptor. Nagu futuristidele kohane, kujutas ta oma kunstis liikumist (dünaamikat), kiirust ja tehnoloogiat. Boccioni õppis alates 1901 Roomas kunstiakadeemias. Ta õppis ka Roomas plakatimaalija juures disaini. Koos oma sõbra Gino Severiniga sai ta kunstniku Giacomo Balla õpilaseks. 1907 kolis ta Milanosse ja tutvus seal futuristidega, sealhulgas luuletaja Filippo Tommaso Marinettiga. Hiljem osalesid nad futuristide manifesti kirjutamises ja Boccioni sai futurismi peamiseks teoreetikuks.Skulptuurides kujutas futurismi Umberto Boccioni liikumist vormide väljavenitamise ja moonutamise teel. KIRJANDUS: Futuristlikud tekstid on katkendlikud ja keerulised, neis on kasutatud trükitehnilisi võtteid ja õigekirjast ei peeta kinni. Luules on futurismile iseloomulik
Apollinaris de Kostrowitzky ja lapse võtab omaks tema poola-itaalia päritolu ema. Lapsepõlve veedab Apollinaire Itaalias ning Lõuna-Prantsusmaal. 19011902 töötas ta Saksamaal. Tagasi Pariisis, peab ta pangaametniku ning ajakirjaniku ametit ja suhtleb laia kirjanike ja kunstnikeringiga, tema sõprde hulgas on Maurice de Vlaminck, Pablo Picasso, André Derain jt. Kunstikriitikuna kaitseb Apollinaire avalikkuse ees avangardistlikku kunsti ja tal on head kontaktid itaalia futuristidega. 1911. aastal kahtlustati Apollinaire'i alusetult seotuses vargusega Louvre'is ja ta veetis viis aastat vanglas. 1913 ilmus luulekogu "Alkoholid". 1914 astus Apollinaire sõjaväkke. 1916 sai Apollinaire haavata ja peaaegu samal ajal ilmub "Mõrvatud poeet", novellikogu, mille nimilugu esitab mütologiseerivalt autori eluloo. Sõna `sürrealism', mis hiljem märgib tervet kirjandussuunda, kasutas Apollinaire iseloomustamaks oma näidendit "Teiresiase nisad", mis kanti ette 1917. aastal
annaabi.ee 
