vesinikust ja hapnikust. Vastavalt struktuurile jaotakse neid mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Paljude monosahhariidide üldvalem on ühesugune, Cx(H2O)y, aga nad võivad erineda fuktsionaalsete rühmade ruumilise paigutuse poolest. Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. · Aldoheksoosi ja ketoheksoosi lineaarne vorm ning püranoosne (6-liikmeline) ja furanoosne (5-liikmeline) tsükkel -anomeerina (ülal) ja -anomeerina (all). 2-10-ni monosahhariidi molekuli jääkide ühenemisel tekkivad oligosahhariidid. Kui ühenevad sajad või tuhanded molekulid, siis on tegemist polüsahhariididega. Oligosahhariidide oluliseks klassifitseerimise tunnuseks on vaba hemi- e poolatsetaalse või hemi- e poolketaalse hüdroksüülrühma esinemine või puudumine molekulis, mille järgi neid jaotakse redutseerivateks või mitteredutseerivateks.
tsüklilise noosse (6-lüliline) tsükli tekkeni (joon. 15). Inim- konformatsiooni teke organismi monosahhariidid võivad olla furanoosses või püranoosses konformatsioonis. Viimane on levinum. O Suurte tsükliliste orgaaniliste ühendite (monosahha- Furanoosne riidid) jaoks on stabiilne mitteplanaarne konformat- tsükkel sioon. Torsioonpinged (molekuli energia suureneb σ- sidemete varjestatud konformatsiooni tõttu), Van der Waals’i pinged (mahukate asendajate vastastikused 6 6 tõukumised) ja Bayer’i pinged (nurgapinged) teevad
annaabi.ee 
