o leukotsüüt (valgelible) eukarüootne rakk, mida leidub veres ja lümfis, tähtsus seisneb kaitsefunktsioonis, milleks on peamiselt fagotsütoos ja antikehade moodustamine o loomariik päristuumsed, hulkraksed ning liikumisvõimelised organismid, kes on heterotroofse toitumisega; jaotatakse traditsiooniliselt selgroogseteks ja -rootuteks o luukude jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure o mandunud organid evolutsioonis taandarenenud, funtsionaalselt tähtsuseta jäänukmoodustis o mittesesoonne sigimine kindlalt määratletud innaaja puudumine o neuriit (akson) närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele o neuron närvirakk; iseloomustavad pikad jätked o närviimpulss elektrokeemiline ahelreaktsioon, mille käigus lühikeseks ajaks muutub rakumembraani polarisatsioon; impulss kas ei teki üldse või on alati ühes neuronis ühesugune
interneurone, mis vastutavad seljareflekside tekitamise ja lihtsate motoorsete mustrite tekitamise eest. Nüüdseks on selgunud, et retikulaarne moodustis on peenelt üles ehitatud ja diferentseeritud, koosnedes selgelt eristuvatest spetsiifiliste neurotransmitterite ja ühendustega süsteemidest. Sellised süsteemid ulatuvad sageli traditsiooniliselt raku-ja kiudlaikudega määratud närvikeskuste piiridest kaugemale. Funtsionaalselt saab retikulaarset moodustist jagada lateraalseks ja mediaalseks piirkonnanaks. Kraniaalnärvide motoorsete närvikeskmete lähedal paiknevad interneuronite grupid koordineerivad kraniaalnärvide poolt edastatud reflekse ja lihtsaid stereotüüpseid käitumisi. Võrkmoodustise juurde suunduvad ülenevatest (aferentsetest) juhteteedest hargnevad närvikiud ventrolatraalväädi tractus spinoreticularis´e kaudu, tõenäoliselt ka propriospinaalseid teid pidi ja möödavastavaid
annaabi.ee 
