talitlevad KNS kootdineeriva koontroli all. Retseptorid on spersialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks. Väliskeskkonna muutusu-ärritust ehk stiimulit(lõhn,valgus,liikumine,heli vm)-vahendavad signaalid kutsuvad selleks kohandunud rakkudes ehk retseptorites esile seisundimuutused,mis omakorda käivitavad närviimpulsid.Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas,närvikius. NS peamine funktsioonon välisärrituste ja organismi vastusreaktsioonide integreerimine, lähtudes kohastumuslikult ja sotsialselt vastuvõetavatest või otstarbekatest piirangutest.NS-i struukturseks osiseks on närvirakk ehk neuron.Inimese NS-s on erinevatenautoritenhinnangul umbes triljon närvirakku.Ühes kuupmillimeetris ajukoes on ligikaudu 100 000 neuronit.Närviraku peamised ehituslikud osad on rakukeha,dendriidid ja aksonid.
pooll~oiku. Kui n = -1, siis f (x) = x + 1 pooll~oigul [-1; 0) ja 0 v¨aljaspool seda pooll~oiku. Funktsiooni graafik on esitatud joonisel 1.10, kusjuures funktsiooni graa- fikust on v¨alja joonestatud vaadeldud n v¨a¨artuste korral tekkivad l~oigud. y 1 -1 1 2 32 x Joonis 1.10: "saehamba"funktsioon Vaadeldav funktsioonon perioodiline ja selle periood T = 1. Definitsioon 1.7. Funktsiooni y = f (x) nimetatakse kasvavaks, kui kui kahe mis tahes argumendi x1 , x2 X korral, mis rahuldavad tingimudt x1 < x2 , on f (x1 ) < f (x2 ). Seega funktsiooni nimetatakse kasvavaks, kui kahest m¨a¨aramispiikonnast v~otud argumendi v¨a¨artusest suuremale vastab suurem funktsiooni v¨a¨artus. Definitsioon 1.8. Funktsiooni y = f (x) nimetatakse monotoonselt kas-
annaabi.ee 
