· kvaliteedi-, täpsemalt sortimendi-, · kvantiteedi- · kultuuri- (reklaami-), info-, · krediidifunktsioon. Ettevõtte- ja üldmajanduslike funktsioonide ülevõtmise ja täitmise eelduseks on pingete olemasolu tootmise ja tarbimise vahel. Kaubandus tasandab spetsiifiliselt pingeid eel- ja järelturgude vahel ja kannab nende pingete tasandamisega tekkivaid riske. Pingete maandamise kaudu kaubanduse vajaduse ja tähtsuse selgitamine on seotud kaubanduse funktsiooniteooriaga. Funktsiooniteooria uuris, milliseid nõudmisi turg kaubandusele püstitab ja milliseid kaubandusteenuseid (liigi ja ulatuse järgi) peab selle kohaselt osutama. Funktsioone ei interpreteeritud kui põhjusi (kausal), vaid kui tagajärgi (final). Turumajandusele orienteeritud majanduses täidavad institutsionaalse kaubanduse erinevad astmed väga olulisi funktsioone. Mida kõrgemalt arenenud majandus on, seda komplekssemad ja seega kulukamad
intuitsionistlikest printsiipidest, s.o. piirangutest lähtudes. Intuitsionistlike tõestuste leidmine on reeglina keerulisem, kui klassikaliste tõestuste leidmine, kuid sellegipoolest suutis Brouwer neid tõestusi leida ja sel viisil näidata, et suur hulk olulist matemaatikat kehtib ka intuitsionistlikust vaatepunktist. Aastal 1918. avaldas Brouwer intuitsionistliku hulgateooria, aastal 1919. intuitsionistliku mõõduteooria ja aastal 1923. funktsiooniteooria. Kuigi Brouwer rajas intuitsionistliku koolkonna ja ehitas üles suure hulga intuitsionistlikku matemaatikat, ei formaliseerinud ta intuitsionistlikku loogikat. Sellega sai 1930. aastal hakkama Arend Heyting. Intuitsionistlik loogika on klassikalisele väga sarnane, erinevus on (konkreetsest esitusest sõltuvalt) vaid paaris lisapiirangus ehk mõne klassikalise aksioomi keelamises. Loogikute hulgas on intuitsionism olnud suur ja oluline koolkond Brouwerist kuni tänase päevani