peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid ja lümfisooned. Nim elundid moodustavad kopsujuure. Vasaku kopsu eesserval on südamesälk. Parem kops liigendub üle-, kesk- ja alasagaraks, vasakkops üle- ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseintega segmentideks. Igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja -veeni haru. Segmendid omakorda jagunevad sagarikeks. Kopsude kõige väiksemad anatoomilis- funktsioonilised üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 29. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs). Rinnakelme e pleura on sile niiske serooskelme, millel eristatakse kopsupleurat ja seinmist pleurat. Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindekere siseseinu ja keskseinandit. Kopsupleura läheb kopsujuure piirekonnad üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas õõs – pleuraõõs. Selles on vähesel
ja mõned lisandi näited: ● õli hapendumise vastane lisand ● korrosiooni vastane lisand (katavad metallpinnad õhukese korrosiooni vastase kihiga) ● pesevulisandid ( eemaldavad kolvilt ja hülsilt koksi (detergeensed)) ● õli hangumisttemperatuuri alandav lisand ● õliviskoosust stabiliseerivad lisandid ● kompleksed ehk mitme funktsioonilised õlid Sünteetilised õlid: Sünteetiliste õlide viskoosus ei sõltu enam nii suurel määral temperatuurist, kui seda sõltusid mineraalõlid, see tähendab, et temperatuuri muutusel õli viskoosus muutub vähe või ei muutu ültsegi. Sünteetilised õlid võeti kasutusele 1963a., kuid välja töödeldi esimesed õlid juba 193.... a. Esimesed sünteetilised õlid olid välja töötatud CH alusel. Järgmised tehti räni orgaaniliste ühendite baasil, pealemida
annaabi.ee 
