üles ehitatud struktuuri.*6 Kontrolli, vastutuse ja sanktsiooni erinevate legitimatsiooniühenduste kirjeldused on toodud põhiseaduse §-s 4. Kõik kolm erinevad üksteisest selgelt organisatsiooni struktuuri, erineva moodustamisviisi, otsusta- missituatsioonide, -menetluse ja ka otsuste siduvuse poolest. Seega teatud organile kompetentsi määramise juures ei tule juhinduda mitte talle antavate ülesannete materiaalsest sisust, vaid nende struktuurist*7, s.t iga funktsioonikandja tohib täita ainult neid ülesandeid, milliste täitmine tal struktuurselt on võimalik. Eelnevast tuleneb esimene oluline järeldus prokuratuuri organisatsiooni kohta: põhiseaduses otseselt mainimata riigivõimu teostavat organisatsiooni tohib moodustada vaid vastavalt põhiseaduses ettenähtud ühele organisatsioonitüübile. Seetõttu ei saa nõustuda küllaltki levinud seisukohaga, et prokuratuur paikneb
struktuuri (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) ning ükski riigivõimu akt ei tohi jääda väljapoole ühte neist.*11 Kõik kolm võimuharu erinevad üksteisest selgelt organisatsiooni struktuuri, moodustamisviisi, otsustamissituatsioonide ja -menetluse ning ka otsuste siduvuse poolest. Seega teatava organi kompe- tentsi määramise juures ei tule juhinduda mitte talle antavate ülesannete materiaalsest sisust, vaid nende struktuurist*12, s.t iga funktsioonikandja tohib täita ainult neid ülesandeid, mille täitmine tal struktuurselt on võimalik. Sealhulgas eeldab demokraatlik põhiseadussüsteem eksekutiivvõimu hierarhilist organisat- siooni.*13 Teaduslikud vaidlused prokuratuuri põhiseadusliku asendi üle ei taha aga lõppeda.*14 Osa autoreid näeb prokuratuuri ilma probleemideta täitevvõimu osana koos kohustusega järgida valitsuse poliitikat. Tei-
annaabi.ee 
