mõõta. Kõik kella osad moodustavad kokku terviku. Kellast palju keerulisemad mehhanismid nagu inimese silm (võimeline nägema)- silm on loodud eesmärgiga et me näha saaksime ning ta ei saanud juhuslikult kokku saada aineosakeste tasemel. Charles Darwin- Sarnasus kavanduga võib tekkida ka loomuliku valiku tagajärjel. Sellised silmalaadseid aga nägevaid molekulaarseid moodustusi on küll ja küll aga evolutsiooni käigus on välja selekteeritud mitte funktsioneerivad funktsioneerivatest. · ,,eelhäälestuslik" tõestus Darwin- ,,Jumal lõi looduse selliselt, et jumal areneb loodusliku valiku teel." Selleks et orgaaniline elu oleks võimalik, pidi Suure Paugu hetkel olema loodud sellised füüsikalised konstandid, nagu nad täna on. Muidu poleks olnud võimalik molekulaaride teke. · Eksistentsiaalne tõestus Pascal- Paradiisi müüt on parim seletus inimesele inimese loomulikule nostalgiale. (Loomulik nostalgia- loomupärane inimese tung, iha
4. Kõne funktsionaalsüsteem Anatoomilist kõneorganit inimesel ei ole. Kõnelemiseks kasutatakse organismi osi, millel on esmaselt hoopiski muu ülesanne (funktsioon). Seosed kõnetegevuseks vajalike organite vahel kujunevad alles siis, kui laps õpib kõnelema, s.t. funktsioneerimise käigus. Seetõttu kõnetegevust teenindavat psühhofüsioloogilist süsteemi nimetataksegi funktsionaalsüsteemiks. See kujuneb organismis aktiivselt funktsioneerivatest elementidest, mis mingi kasuliku eesmärgi saavutamiseks (aga suhtlemine on põhimõtteliselt kasulik) ühinevad ja moodustavadki süsteemi. Funktsionaalsüsteem (FS) koosneb kolmest osast: tsentraalsest, perifeersest ja neid ühendavatest aferentsetest ja eferentsetest närviteedest. Kuigi juhtiv roll on KNS-il, on igal lülil mingi iseseisvus (autonoomsus). Kõne funktsionaalsüsteemi on õigem nimetada psühhofüsioloogiliseks plokiks, mis võimaldab
annaabi.ee 
