ja õiguse käsitlused lähevad mõiste taandamisega liiga kaugele, või 2) “õigus” on hägus, täpselt määratlematu mõiste.” (Rosentau 2004, lk 15) Mario Rosentau väitekiri uurib õigust temaatilise reduktsiooni meetodil. “Ettevõetud ja piiravateks teemadeks on vajadus õiguse järele, õigusvahendite otstarve (funktsioon) kui rahuldav vastus vajadusele ning õiguse teadmispõhine (episteemiline) funktsioneerimisviis”. (Rosentau 2004, lk 15) Doctor iuris kraadi taotlemisel kaitstud väitekirja kohta kirjutab autor ise sissejuhatuses, et “dissertatsioon on õigusest ja filosoofiast ning üritab teostada kahesuunalist kommunikatsiooni – filosoofiast õiguse teooriasse ja õiguse teooriast filosoofiasse. Dissertatsiooni kesksed väited ja hüpoteesid on järgmised: 1. Õiguse sisu on avaldatav kindlate juriidiliste funktsioonidena ning funktsionaalsel
ja õiguse käsitlused lähevad mõiste taandamisega liiga kaugele, või 2) "õigus" on hägus, täpselt määratlematu mõiste." (Rosentau 2004, lk 15) Mario Rosentau väitekiri uurib õigust temaatilise reduktsiooni meetodil. "Ettevõetud ja piiravateks teemadeks on vajadus õiguse järele, õigusvahendite otstarve (funktsioon) kui rahuldav vastus vajadusele ning õiguse teadmispõhine (episteemiline) funktsioneerimisviis". (Rosentau 2004, lk 15) Doctor iuris kraadi taotlemisel kaitstud väitekirja kohta kirjutab autor ise sissejuhatuses, et "dissertatsioon on õigusest ja filosoofiast ning üritab teostada kahesuunalist kommunikatsiooni filosoofiast õiguse teooriasse ja õiguse teooriast filosoofiasse. Dissertatsiooni kesksed väited ja hüpoteesid on järgmised: 1. Õiguse sisu on avaldatav kindlate juriidiliste funktsioonidena ning funktsionaalsel