Mida suurem ettevõtte äririsk, seda madalam on tema optimaalne võlakordaja. Mida kõrgem on püsikulude tase, seda suurem on ka äririski tase. Finantsrisk (financial risk). Põhjustatud ettevõtte finantseerimisotsustest. Õige finantseerimisstruktuuri valiku puhul seotud: 1) selle kasumiosa täiendava varieeruvusega, mis on ettevõtte aktsionäridele kättesaadav; 2) täiendava pankrotiohuga, mis tuleb võõrkapitali kasutamisest. Tegevusvõimendi, kasutamisvõimendi, funktsioneerimiskangiefekt, kasutamis- ehk toimimisefektiivsuse tase (degree of operating leverage, DOL) - Ettevõtte kulude struktuuris on püsivad tegevuskulud, millest tekibki tegevusvõimendus. Viimase all mõistetakse ettevõtte EBIT-i tundlikkust müügikäibe kõikumiste suhtes; seob müügi EBIT-iga. Finantsvõimendi, intensiivfinantseerimine (degree of financial leverage, DFL) - Näitab, kuidas muutub kasum aktsia kohta (EPS) seoses EBIT-i muutusega.
8.10. Äriprojekti riskianalüüs Alati ei lähe äriprojekt planeeritult ja seepärast tuleb teha ka riskianalüüs. See annab vastuse küsimusele, mis juhtub siis, kui... Lisaks on riskianalüüs tähtis kapitali hinna seisukohalt. Suur võimendus tähendab suurt riski, aga suur risk nõuab omakorda kõrgemat kapitali hinda. Seega huvitab võimendusanalüüs kapitalipakkujaid. Antud alapunktis käsitletakse äriprojekti riskianalüüsi üksnes võimendite abil: 1) tegevusvõimendi ehk funktsioneerimiskangiefekt; 2) finantsvõimendi ehk finantskangiefekt; 3) koguvõimendi ehk kogukangiefekt. 13 14 Tegevusvõimendi (degree of operating leverage DOL) näitab ärikasumi tundlikkust müügikoguse muutumise (tõttu) suhtes. Matemaatiliselt defineeritakse tegevusvõimendust kui protsentuaalset muutust tegevuskasumis, mis tuleneb müüdud toodangu ühikute protsentuaalsest muutusest. Tegevusvõimendi näitab äririski