domineeris kogu kümnendi jooksul ja moodustas stiiliühtse terviku. 1920. aastate traditsionalism oli esteetilisest aspektist teadlikult arhailine ja tagasivaatav, seega soodne eelkäija funktsionalismile. Funktsionalism hõlmab Eestis aastaid 1930 - 1940. Funktsionalismi seostub eelkõige arhitektuuriga. Seda võib pidada moodse ehituskunsti üheks aluseks- sellest on saanud mõjutusi pea iga kaasaegne maja. Ajaloos on funktsionalismil eestlaste jaoks eriline tähendus. See väljendab lihtsa talupojarahva suurt pingutust saada päriseurooplasteks läbi selle lihtsa ja "ilusa" poole püüdleva pärandiga. Funktsionalismi üldiseloomustus Funktsionalismis peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni. Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid.
hot.ee/indrme/keha_vaim.htm ). Putnami arvates teoorial, mille järgi pole ei ajuseisund ega funktsionaalne seisund, vaid käitumiskalduvus, on üks näiline eelis: see paistab olevat kooskõlas selle viisiga, kuidas me valu esinemist organismidel kindlaks teeme. Oluline on mõista, et funktsionalism ei võta seisukohta küsimuses, kas vaimuseisundis saab samastada subjekti aju füüsikaliste seisunditega – ja seda loetakse sageli funktsionalismi eeliseks ( E. J. Lowe, lk 65). Samas on ka funktsionalismil vastaseid, kes väidavad, et viimane ei anna vaimuseisundite iseloomu kaugeltki adekvaatset käsitlust ning jätab välja kõige hämmastavama asja vaimuseisundite subjektide juures – teadvuse fakti, millega omakorda vastab funktsionalist, et teadvusseisundid ei erine muudest vaimuseisunditest selles mõttes, et ka neid tuleb kirjeldada funktsionalistlikult ( E. J. Lowe, lk 69 ). Funktsionalism tundub olevat täielikus kooskõlas argimõistusega, kuna ta on kooskõlas mitmesuguste