1. Fundamentalism puudutab ennekõike veendumusi ja uskumusi. Seega on fundamentalism seotud ennekõike inimese religioossuse ratsionaalse dimensiooniga. Teised religioossuse dimensioonid nagu näiteks kuuluvus, eetika, tunded ja käitumine on fundamentalismi puhul pigem sekundaarse tähendusega. 2. Seisukohti, mis moodustavad fundamentalismi telje, tunnetatakse olevat ainuõiged ja ilmeksimatud. Sageli omistatakse nendele seisukohtadele jumalik päritolu. 3. Fundamentalistlikule tõetunnetusele vastandub vaenlase kujund. Selleks võib olla näiteks kurjus, saatan, mõni teine usuline liikumine, sekulaarne ühiskond või ka konkreetne isik või riik. 4. Fundamentalism ei ole seotud ühe konkreetse usulise traditsiooniga. Fundamentalismi võib esineda kõigis usulistes traditsioonides ja religioonides. 22 5
1. Fundamentalism puudutab ennekõike veendumusi ja uskumusi. Seega on fundamentalism seotud ennekõike inimese religioossuse ratsionaalse dimensiooniga. Teised religioossuse dimensioonid nagu näiteks kuuluvus, eetika, tunded ja käitumine on fundamentalismi puhul pigem sekundaarse tähendusega. 2. Seisukohti, mis moodustavad fundamentalismi telje, tunnetatakse olevat ainuõiged ja ilmeksimatud. Sageli omistatakse nendele seisukohtadele jumalik päritolu. 3. Fundamentalistlikule tõetunnetusele vastandub vaenlase kujund. Selleks võib olla näiteks kurjus, saatan, mõni teine usuline liikumine, sekulaarne ühiskond või ka konkreetne isik või riik. 4. Fundamentalism ei ole seotud ühe konkreetse usulise traditsiooniga. Fundamentalismi võib esineda kõigis usulistes traditsioonides ja religioonides. 5. Fundamentalistlikule religioossusele on iseloomulik traditsionaalsus ja rigiidsus . Uskumusi ja nende praktiseerimise viise ei olda nõus muutma.