Suuruselt teine religioon maailmas, liikmeskond 1,3 miljardit. Islamistika islamiteadus (mõiste islamistika on vanem ja traditsioonilisem). Tegeleb islami religiooni ja islami poolt mõjutatud kultuuri ning ühiskonna teadusliku uurimisega. Allikatena kasutab koraani, hadith (ar. h ad), islami seadust ja muud kirjandus allikaid. Islamiteaduse algusaastatel nimetati uurijaid ka islamistideks, kuid kuna nimetatud mõiste on saanud uue, poliitikast ja fundamentaalsusest lähtuva, tähenduse seda enam ei kasutata. Vahel nimetatakse islamiteaduse uurijaid ka orientalistideks, kuid ka see nimetatud mõiste ei ole täpne oma laia tähendusvälja tõttu (viitab erinevate ida kulutuuride uurijatele). Islamismus väljendab poliitilist ideoloogiat, mis põhineb islami usulistele tõekspidamistele ja mille põhi allikaks kõigis küsimustes (riik, igapäevane elu, moslemite ja mittemoslemite omavahelised suhted jne) on koraan. Nimetatud pol. Ideoloogia hakkas
üksikuid keeli, vaid püüdis üldiselt jõuda keele funktsioneerimise seaduspärasusteni. Tänane märgiuurimine tugineb peamiselt kahele Saussure tähelepanekule igasugune keelemärk koosneb tähistajast/tähistatavast ja nende suhe on arbitraarne ehk kokkuleppeline st. põhineb mitte olemusel vaid erinevusel. 1960ndatel pälvis kultuuriuurijate tähelepanu aga hoopis Saussure idee struktuurist. Strukturalism lammutas vana humanitaarteaduste arusaama subjektiivsuse fundamentaalsusest. Üksikisik on alati allutatud müütidele, sugupoolte suhetele, keele, narratiivi jt struktuuridele. Kuulsaim strukturalist on antropoloog Claude LeviStrauss, kes uskus, et kõik müüdid on taandatavad universaalsetele struktuuridele, mis mõjutavad meid alatedlikult samuti nagu me ei tea keelt tarvitades keele toimimise reegleid, ei adu me ka meid moodustavaid struktuure. Nende paljastamine ehk lahtikoorimine ongi teaduse ehk strukturalismi ülesanne
annaabi.ee 
