vahel. Välispoliitilised probleemid vastuolud Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga. 1614. a nõudis opositsiooni juht generaalstaatide kokkukutsumist, millega lootis nõrgestada asevalitseja võimu. Pariisis algasid generaalstaatide istungid, kuhu kogunesid vaimulike, aadli ja kolmanda seisuse esindajad. Talupoegi nende hulgas ei olnud. Teravalt põrkusid kolmanda seisuse ja aadli taotlused. Nõuti fundamentaalseaduste kehtestamine. Taotleti poliitiliste ambitsioonide piiramist sellega, et aadel määratletaks, kui sõjaline seisus.(välissõdades) Kodusõdade vältimiseks peeti vajalikuks keelustada aadliliigad ja lammutada aadlike kindlused. Kolmanda seisuse eesmärgiks oli ka kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest. Aadel nõudis aga oma õiguste laiendamist. Seisuste lähtekohad olid liiga vastandlikud. Kolmas seisus soovis ka generaalstaatide korrapäraste kokkukutsumiste sätestamist
paradigma olemasolu on iseloomulik aspekt, mis eristab teadust ebateadusest (Kuuhni järgi). Kui paradigma on puudu, siis see ei klassifitseeru teadusena (135). Paradigma olemasolu ei saa piiritleda täpse definitsiooniga. Aga saab kirjeldada koostisosasid, millestparadigma koosneb (135). Nende hulka kuuluvad eksplitiitselt väljendatud seadused ja teoreetilised eeldused, mis on võrreldavad Lakatosi uurimisprogrammi kõva tuuma komponentidega. Paradigma hõlmab ka fundamentaalseaduste erinevaid rakendumise standardseid viise (136). Paradigmasse on haaratud ka instrumendid ja nendega töötamise võtted, mis on vajalikud paradigma seaduste vastavusse seadmiseks reaalse maailmaga. Lisaks sisaldavad kõik paradigmad mõnd väga üldist metodoloogilist ettekirjutust (136). Normaalteadus sisaldab põhjalikke katseid paradigmat selgelt liigendada, eesmärgiga teda loodusega paremini vastavusse viia. Kuhn näeb normaalteadust
annaabi.ee 
