kõrgemad kohad jämedateraliste liivapinnastega; põhjavee sügavusel vähemalt 34 m; põldudest eemal; vältima karsti ja pinnaseroome alasid ning kohti kus on oodata mäe, ehitus või põllumajandustöid. 41. Loetle reeperite neli põhitüüpi: Põhja, fundamentaal , pinnase, seinareeperid. 42.Millisel juhul kasutatakse riiklikes kõrgusvõrkudes fundamentaalreepereid?Fundamentaalreeperiga kindlustatakse I ja II klassi nivelleerimiskäikude sõlmpunktid. 43.Nimeta kaks igasuguse traditsioonilise kõrgtäpse nivelliiri põhilist tehnilist näitajat......? Kõrgtäpse nivelliiri tehnilised näitajad: 1 – nivelliiri pikksilma suurendus, 2 – ühe km kahekordse käigu keskmine ruutviga; vesiloodiga puhul – vesiloodi jaotuse väärtus; kompensaatornivelliiri puhul – kompensaatori KRV. 44
Reeperi pea kaitseks asetatakse selle kohale (30 cm kupitsa pinnast allapoole) metall- või betoonplaat. Maastikul tähistatakse pinnasereeper ruudukujulise kupitsaga, mis ümbritsetakse umbes 0,3 m sügavuse kraaviga (kupitsa mõõtmed on 3x3 m). Reeperist 1 m kaugusele (tavaliselt põhja poole) ja 0,6 m sügavusele püstitatakse 1,2 m pikkune betoonist tunnuspost, mille külge on kinnitatud metallist silt tekstiga "Eesti Vabariigi kaitse all olev geodeetiline punkt". Fundamentaalreeperiga kindlustatakse nivelleerimisvõrgu sõlmpunktid, neid asetatakse ka pikemate käikude (üle 100 km) keskele ja veemõõdupostide (mareograafide) lähedusse. Fundamentaalreeperite vahekaugus on tavaliselt 50- 60 km ja neid kaevatakse lahti ainult kõrgtäpse nivelleerimise puhul. Täpse ja tehnilise nivelleerimise ajal kasutatakse käikude sidumiseks fundametaalreeperi lähedusse (50- 100 m kaugusele) paigaldatud seina- või pinnasereeperit
annaabi.ee 
