1952. aastal liitusid organisatsiooniga Kreeka ja Türgi. 1955. aastal Saksamaa, 1982. aastal Hispaania ning 1999. aastal Poola, Tsehhi Vabariik ja Ungari. . NATO seni viimane laienemine toimus aastal 2004., kui organisatsiooni liikmeks said Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. NATO peaeesmärgiks on kindlustada ja kaitsta nii poliitiliste kui ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. Asutamislepingu artikkel 5 sisaldab liitlaste fundamendaalset kohustust käsitleda relvastatud rünnakut ühe liitlase vastu relvastatud rünnakuna kõigi teiste liitlaste vastu. See kohustus tugineb ÜRO harta artiklile 51, mille kohaselt on riikidel õigus individuaalsele ja kollektiivsele enesekaitsele, juhul kui nende vastu on toime pandud relvastatud rünnak. Lisaks kollektiivse enesekaitse põhimõtte sätestamisele kohustuvad liikmesriigid lepinguga üksikult ja ühiselt säilitama ja arendama
1952. aastal liitusid organisatsiooniga Kreeka ja Türgi. 1955. aastal Saksamaa, 1982. aastal Hispaania ning 1999. aastal Poola, Tsehhi Vabariik ja Ungari. . NATO seni viimane laienemine toimus aastal 2004., kui organisatsiooni liikmeks said Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. NATO peaeesmärgiks on kindlustada ja kaitsta nii poliitiliste kui ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. Asutamislepingu artikkel 5 sisaldab liitlaste fundamendaalset kohustust käsitleda relvastatud rünnakut ühe liitlase vastu relvastatud rünnakuna kõigi teiste liitlaste vastu. See kohustus tugineb ÜRO harta artiklile 51, mille kohaselt on riikidel õigus individuaalsele ja kollektiivsele enesekaitsele, juhul kui nende vastu on toime pandud relvastatud rünnak. Lisaks kollektiivse enesekaitse põhimõtte sätestamisele kohustuvad liikmesriigid lepinguga üksikult ja ühiselt säilitama ja arendama oma kaitsevõimet,
annaabi.ee 
