tsütokroomi oksüdaas. Samaaegselt elektronide transpordiga toimub prootonite transport tsütoplasmast läbi membraani kas periplasmasse või väliskk-da. Genereeritavat prootongradienti kasutatakse ainete aktiivtranspordiks, membraanseks fosforüülimiseks, viburite töölepanekuks jne. Anaeroobse hingamisel liigid: 1) Nitraatne hingamine 2) Denitrifikatsioon 3) Sulfaatne hingamine 4) Karbonaatne hingamine (metanogenees) 5) Väävlihingamine 6) Fumaraatne hingamine 24 7) Rauahingamine 8) Prootonite redutseerimine Anaeroobsed hingajad on anaeroobsete toiduahelate lõpplüli. Nad oksüdeerivad edasi kääritajate mikroobide poolt moodustatud substraate: org happeid, alkohole ja H2. H2 on hea substraat anaeroobsetele hingajatele kuna ta on energiarikas. Kõige vanem on kas väävlihingamine või prootonite redutseerimine, kuna need levinud arhete hulgas. Ka rauahingamine. Nitraatne hingamine ja denitrifikatsioon
Olukorras, kus nitraati on vähe, ei transpordita elektronide aktseptorit tsütoplasmasse, et hoida kokku energiat. Lisaks on Nap kõrgema afiinsusega nitraadile kui NRA ning seetõttu saab Nap kasutada madala nitraadi kontsentratsiooni korral. Fnr on napBCGHA operoni geenide transkriptsiooni aktivaator. Nitraadi vähesust signaliseerib NarP. 59 Fumaraatne hingamine. Anaeroobses tingimustes on fumaraadi reduktaas (QFR, frdABCD) üks membraaniseoselistest flavoproteiinidest, mida kasutatakse elektronide ülekandeks lõpp-akseptorile. Antud juhul on akseptoriks fumaraat. Fumaraadi reduktaas on väga sarnane suktsinaadi dehüdrogenaasile, kuid viib läbi vastupidist reaktsiooni, redutseerib fumaraadi suktsinaadiks. Anaeroobses keskkonnas E. coli kasutab eelistatult esmaseks dehüdrogenaasiks
annaabi.ee 
