Produktidena tekib väävelvesinik. Väävlihingamist esineb väga palju arhedel. S H2S. Desulfaatijate esinemine leidub merevee anaeroobsetes kihtides ja meremudas, aga ka inimese ja loomade soolestikus. Vees moodustavad mikroaineringeid fotosünteesivate väävlibakteritega, kes toodavad neile väävelvesinikust sulfaati. Sooles konkureerivad metanogeenidega vesiniku pärast. Fumaraatne hingamine kantakse ainete oksüdatsioonil ärastatud elektronid fumaraadile, mis redutseeritakse suktsinaadiks. Kompleksis osaleb fumaraadi reduktaas. Fumaraatsete hingajate üheks meelissubstraadiks on vesinik, mis moodustub käärimistes. Tüüpiline on vesiniku ülekanne kääritajate ja fumaraatide vahel. Kasulik elu 2 anaeroobse bakteri vahel kääritaja ja vesiniku ärakasutaja. Rauahingamine mullabakterid suudavad rauaga hingata. Rauahingamisel sab oksüdeerita atsetaati, aga ka aromaatseid aineid. Paljud rauahingajad on võimelised hingama ka mangaaniga.
Aeroobsetes tingimustes kantakse elektronid kinoonidest sõltuvate oksüdaaside abil molekulaarsele hapnikule, mis redutseeritakse veeks (E0' = +820 mV). O2 puudumisel võib elektronide aktseptoriks olla nitraat E0' = +420 mV (nitraadi reduktaas), nitrit E0' = +360 mV (nitriti reduktaas), DMSO E0' = +160 mV (DMSO redutkaas), TMAO E0' = +130 mV (TMAO reduktaas) või fumaraat E0' = +30 mV (fumaraadi reduktaas). Kusjuures hapnikule kantakse enim energiat üle ja fumaraadile kõige vähem. Sellest sõltub omakorda kui palju suudetakse metabolismist energiat talletada. Hingamisaehlae 1. komponent NADH-dehüdrogenaas I NADH-dehüdrogenaas I (nuoA-N) on hingamisahela esimene komponent ja sisaldab FMN-i (flaviin-mononukleotiidi) ja Fe-S klastreid. NADH- dehüdrogenaas I (NDH-I) katalüüsib elektronide ülekande NADH-lt kinoonidele, mis on tsütoplasma membraanis ja on võimeline looma prootongradienti. NDH-I
annaabi.ee 
