Seos kehtib suvalise substraadi kontsiga, ükskõik milline on substraadi konts K M suhtes. Siis see seos sobib, kui ühes potis kaks substraadi koos, sest siis vaba ensüümi konts on üks ja sama mõlema jaoks, taandub välja ja substraadiga 1 ja substraadiga 2 toimuvate reaktsioonide kiiruste suhe ongi ära määratud konstantide suhtega. Kui [S] 1=[S]2, siis Kõige suurem ks on looduslikul fumaraadil. Ki on inhibitsioonikonstant. Substraati kaks vaadeldakse kui inhibiitorit substraadi üks jaoks. Substraat 2 on pm inhibiitori rollis. Ks ka efektiivsuskonstant. Mida suurem kcat/KM, seda efektiivsem on katalüsaator. kcat/KM max ca 109 1/Ms ks näitab ensüümi eelistust mingi S osas. Pöörduv MM mehhanism ei pea teadma E+SESEPE+P Kui tuletame jne, siis saame võrrandi ks ja kp on spetsiifilisusekonstandid vastavalt substraadi ja produkti jaoks.
järsu muutusega või kui tekib diauksia, kaasneb antibiootikumidele tundetute rakkude teke. Pikka aega on arvatud, et persistorid on metaboolselt inaktiivsed või väheaktiivsed, samas hiljuti avaldatud töös leiti (Radzikowski jt 2016), et mitte kõigi persistorite tüüpide puhul pole rakud metaboolselt inaktiivsed. Võrreldes kolme rakutüüpi pärast C-allika ja energiaallika muutmist (rakud külvati glükoosilt fumaraadile) leiti, et fumaraadil lasvavate rakkude AEC = 0,89, toitainete vahetusest tingitud persistorite AEC = 0,74, ning nälgimise tulemusena tekkinud persistorite puhul langes AEC kuni 0,24ni. Võrreldes kasvavate rakkudega on persistorites vähenenud valkude kontsentratsioon, mis on seotud DNA replikatsiooniga ja DNA rekombinatsiooniga. Samas persistorites on suurenenud valkude kontsentratsioon, mis on seotud üldise stressivastusega (sh näljavastusega), RNA katabolismiga, DNA parandamisega ja valkude pakkimisega