allu väljauhtumisele; karbonaatsel lähtekivimil. b)Häädemeeste, Saarde erakordselt b)Fulvohapped annab vees kergesti Alltüüp 1 Leostunud mullad K0 on happelised, toitainete vaesed. lahustuvaid soolasid (fulvaate). Need on kujunenud välja savistumise kergemini liikuvamad ja väljauhutavamad. tulemusena. Annavad stabiilseid ja 1. leetumine on mullatekke Fulvaatse huumuse korral muld vaesub maksimaalseid saake Eesti oludes. Kõige elementaarprotsess, mis leiab aset biokeemiliselt tähtsatest ühenditest. paremad mullad, parasniisked, hea karbonaadivaesel lähtekivimil. c)Humiinained on ülipüsivad ja huumusega- läbiuhtumistüüpi veereziimi tingimustes, tugevasti seotud mineraalosaga
osaga Huumuskate eksogeenne org. aine akumuleerub valdavalt mulla pinnale, fermentatiivne Huumuskate: Kaasnevad mullad: Lg, LG, LG1, Lk, Lkg, vähem KIg, GI L moor O1O2O3 järgneb Ea L(k) moder-moor (värske, kohati kuiv) O1O2(O3)(A) Poolhüdromorfsed e. gleistunud mullad Orgaaniline aine selgelt fulvaatse iseloomuga Esineb ajutist liigniiskust Metsakõduvaru 2733 Mg ha-1 Nüld huumuskattes 0,30,8 Mg ha-1 Gleistunud karbonaatmullad: Org. aine kuhjumine mapeal oleva kasuks üle 66, Ls 23 korda Vahelduv veereziim, kevadel lühiaegselt liigniisked, suvel kannatavad põua all. Kui harida, siis Hu% 22,3, Hu varu 70, Nüld varu 34 Mg ha-1