Rohelist teed valmistavad aga vähem kui 10 riiki, neist kõige rohkem Hiina. Jaapan jääb toodetud koguselt teiseks, kuid ekspordiks läheb sellest ainult umbes 2%. 4.1 Teeistandused Jaapani teekasvatuse ala katab Honshu lõunapoolse ala ja Shikoku ja Kyushu väikesed saared. Mõningad parimatest teedest saadakse aladelt, mida hakati harima 100 aastat tagasi nagu Uji Kyotos. Tootmiskeskused asuvad Kagoshima, Saga, Fukoka, Nara, Mie , Kyoto, Aichi, Shizuoka ja Saitama prefektuurides, kus kliima on soe ja niiske, kuna valdused paiknevad mägede varjus. Jaapani stiil on istutada teepõõsaid sirgetes ridades ja lõigata hiljem madalaks, et korjajad saaksid nende vahel käia. Parimad teed kasvatatakse varju all kolm nädalat enne korjamist. Varjamine kontsentreerib klorofülli ja toodab sügavrohelise lehe, magusama maitsega kuid see kurnab taime elujõudu.
traditsiooniliselt bambusest valmistatud visplit). Kui tõmmis on liiga kange, nimetatakse teed koicha, kui lahja usucha. Gyokuro Gyokuro (,,pärlikaste") on jahvatamata matcha leht, mida valmistatakse leotades. Mõni aeg enne ku gyokuro korjatakse, kaetakse teetaimed varikatetega, mis aeglustab lehe kasvu, kasvatab kofeiini sisaldust ja muudab lehed tumedamaks kui enamusel rohelistel teedel. Seda kasvatati esimest korda mägedes Uji rajoonis Kyoto lähedal ning nüüd Fukoka Yame regioonis ning ka Shizuoka Ashina alal. Pärast seda kui parimad lehed on korjatud, nad aurutatakse, kuivatatakse ja rullitakse eriliselt nõelakujulisteks. Jaapanis on gyokurol palju nimesid näiteks ,,nefriidi kaste", ,,pärlikaste" ,,kalliskivi kastepiisad" ja ,,kallid kastepiisad". See on üks kallimaid ja otsitumaid sel maal toodetud teede seas. Sel teel on jumaldamiseks kõik omadused. Gyokuros on kõrge aminohapete tase ning aminohapet theaniini, mis tekitab magusa maitse
annaabi.ee 
