PLASTIFIKAATORID Põhitingimuseks lahustumine polümeeris: Plastfikaatorite (<40%) toime põhiefektid Alaneb üleminekutemperatuur (Tg) Alaneb viskoossus ja paranevad töötlemisomadused (liikuvamad, libisevamad, painduvamad) Suurenevad sitkus, plastsus (venivus), elastsus, külmakindlus Plastifikaatori põhiomadused: Ei tohi lenduda Sarnane lahustuvusparameeter Ei tohi kristalluda ega migreeruda Eelkõige on kasutusel välised monomeersed plastifikaatorid ftaalhappe estrid (nt. Dioktüülftalaat) ja fosforhappe estrid (nt. Trikresüülfosfaat). Kasutatakse ka rasvhapete estreid, kloreeritud parafiine, kummides pehmenditena mineraalõlisisd. Vähem kasutatakse polümeerseid plastifikaatoreid PEG, alifaatsed polüestrid, elastomeerid. Sisemise plastifitseerimise meetodiks on kopolümerisatsioon (nt. Vinüülatsetaadiga etüleeni kopolümeer, akrülaatide kopolümeerid). Plastifikaatorid on plastitööstuses koguseliselt enamkasutatavad lisaained, seda
Primaarsete amiinide määramine; Benseeni keemilised om; Paratsetamool; Ftaalhappe; Atsetüülsalitsüül happe valem, füs.om ja kas-ne; Tümooli valem ja midagi veel...; Ketoonide kem.om Karboksüülhapete kem.om. tümooli valem , füüs.om+kasutamine, ftaalhape valem, füüs ja keem.om, võrrnaditest olid: pikriinhaooe saamine, fenooli sulfoneerimine, nitrobenseeni redutseerimine, etüülbenseeni nitreerimine, benseensulfoonhappe hüdrolüüs, klorobenseen + naatriumhüdroksiid
materjali kasutamiseks nii pinnakatte-, adhesiooni- kui komposiitmaterjalide tootmiseks. Nende peamiseks puuduseks on vähene UV kindlus, mistõttu kaotavad nad väliskeskkonnas kiiresti oma omadusi, ennekõike läbipaistvuse. · Termoreaktiivsed polüestervaigud Polüestreid on võimalik toota nii küllastatud kui küllastamata kujul, andes vastavalt kas termoreaktiivseid või termoplastseid polümeere. Termoreaktiivsed polüestervaigud saadakse ftaalhappe anhüdriidi ja küllastamata maleiinhappe anhüdriidi kopolükondensatsiooni dialkoholiga. Saadakse heade mehaaniliste omadustega läbipaistvad polümeerid, omades suurt dimensionaalset püsivust ja ilmastikukindlust. Tulenevalt polüstervaikude madalast viskoosusest (saab toot väga keeruka kujuga tooteid, märgavad hästi armatuuri), hinnast, lihtsast vaikude käsitlemist (toatemperatuuril lõpuni kulgeva rissidumisprotsess, vähest täpsust nõudev initsieerimine) ning heast
vabu happeid, alkohole ja muid aineid. Taimevahad erituvad õhukese kihina taime lehtedele, okastele, viljadele, et takistada liigset vee aurumist. Tuntuim loomavaha on mesilasvaha, mida mesilased valmistavad vahanäärmeis ning ehitavad sellest kärgesid. Mesilasvaha peamine koostisosa on müritsüülpalmiaat. Vaalavaha ehk spermatseet oli laialdaselt kasutusel parfümeerias. Mõnd dihapete estrit tarvitatakse orgaanilises sünteesis ja keemiatööstuses. Ftaalhappe estrid, nagu dibutüülftalaat või dioktüülftalaat, on sagedamini kasutatavad plastmasside plastifikaatorid. Neid lisatakse plastmassidele, et pehmendada materjali rabedust ja vähendada purunemist. RASVAD Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid, mis koosnevad suurest hulgast komponentidest, kusjuures põhilisteks koostisosadeks on rasvad. Keemilises mõttes tähistab sõna rasv glütserooli triestrit karboksüülhapetega.
· kohv · hommikusöögihelbed, müsli jm Akrüülamiidi on leitud paljudes toiduainetes, nii tööstuslikult toodetud toidus kui ka toitlustusasutustes ja kodus valmistatud toidus. Üldise ohutuse huvides soovitatakse akrüülamiidi sisaldust toidus vähendada. 2002, leidsid Rootsi uurijad, et akrüülamiid moodustub kartulis ja teraviljatoodetes tavapäraste toiduvalmistamise meetodite puhul. 31. Ftalaadid. · Ftalaadid e. orto-ftaalhappe (o-benseendikarboksüülhappe) diestrid on sünteetilised ained, mida kasutatakse vaid teistesse toodetesse sisseviidutena. Ligi 90% toodetud ftalaatidest kasutatakse plastifikaatoritena sellistes painduvates polüvinüülkloriid (PVC) toodetes nagu plastikkotid, toidu pakkematerjalid ja säilituskonteinerid, pehmed mänguasjad, intravenoossed torukesed. Enamus, eriti kõrgemate alkoholide
kartsinogeensuse seisukohalt. On püütud võrrelda akrüülamiidi NOAEL väärtust (0,1 mg/kg) selle ühendi kõrge sisalduse poolest väljapaistvate toitude nagu kartulikrõpsud ja hot chips kaudu saadud akrüülamiidi tüüpilise kogusega (0,3 g/kg). Selline võrdlus näitab, et tarbitav hulk on ligikaudu 3 suurusjärku väiksem kui ohtlik kogus. · Akrüülamiidi toksilisus toitudes vajab täiendavat uurimist. 32. Ftalaadid. · Ftalaadid e. orto-ftaalhappe (o-benseendikarboksüülhappe) diestrid on sünteetilised ained, mida kasutatakse vaid teistesse toodetesse sisseviidutena. Ligi 90% toodetud ftalaatidest kasutatakse plastifikaatoritena sellistes painduvates polüvinüülkloriid (PVC) toodetes nagu plastikkotid, toidu pakkematerjalid ja säilituskonteinerid, pehmed mänguasjad, intravenoossed torukesed. Ka mujal. 1998. a. toodeti maailmas 5 miljonit tonni ftalaate.
annaabi.ee 
