Kas inimene tegelikult käitub agressiivselt,sõltub sellest,kuidas ta on varasematest kogemustest õppinud fustratsiooni taluma ja ületama.Sõltub ka sellest,mil määral on keskkonnas levinud agressiooni esilekutsuvad stiimulid.Just niisuguste stiimulite esinemine valises keskkonnas või inimese sisemaailmas suurendab olulisel määral agressiivsete käitumisaktide esinemise tõenäosust.Berkowitzi arvates kalduvad kuritegelikule käitumisele frustratsiooniseisundis just suure saavutusvajadusega indiviidid. Kuuletumiskäitumise eksperimentaalseks uurimiseks korraldatud Stanley Milgrami(1933-1984)eksperimendid on tänaseks muutunud klassikaks.Eesmärgiks oli teha kindlaks autoriteedi mõju käitumisele,samuti oli vaja välja selgitada,kui kaugele lähevad inimesed julmuses,olles autoriteedi käsu all.Edasistes katsetes varieeris Milgram erinevaid karakteristikuid,Oluliseks
Tavaliselt eakaaslased uhkustavad pidevalt uute asjadega ja manipulee- on nende majade ümbrus lastele mängimiseks koduukse all. ebasobiv. rivad nendega. Majade vahel sõidavad autod ning tillukestel muruplatsidel igavlevad Uute tarbekaupade ostmine võib lastel olla alaväärsus- vanemad lapsed, kes ei oska suurt midagi ette võtta. Oma kompleksi kompenseeriva toimega. Kui pere on vaene, võib frustratsiooniseisundis muutuvad vanemad lapsed ja noorukid nooremate laps raha muretsemiseks hakata varastama, välja pressima, ise- ning väiksemate laste suhtes vägivaldseks, nii et õues mängimise asemel gi röövima. Või panevad nad ihaldatud staatusesümbolid (ta- satuvad lapsed hoopis kiusajate küüsi. gid, jalatsid) pihta otse oma eakaaslastelt, kas või pistes neile
annaabi.ee 
