Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................... .......................2 Agressiivsuse teooriad ............................... .............................................................................3 Sünnipärane agressiivsus .......................................................................................................3 Frustratsiooniagressiivsuse hüpotees ............................................ .......................................4 Agressiivsus kui õpitud abitus ................................................................................................5 Agressiivsuse keskkonnategurid.................................................... ...........................................7 Agressiivsus kui mõjude kombinatsioon ................................................................................7
muutmine, ostupalavik, lohutussöömine 3) Staadium: Kroonilised sümptomid füüsilise haiguse sümptomid, väsimus, kurnatus, viha, depressiivsed mõtted 4) Staadium: peaga vastu seina jooksmine rahulolematus kõige suhtes. FRUSTRATSIOON Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Frustratsioon ja agressiivsus John Dollardi 1939. aastal esitatud frustratsiooniagressiivsuse hüpoteesi kohaselt viib frustratsioon alati agressiivsuseni ja igasugune agressiivsus on frustratsioonist tingitud. Hiljem on leitud, et frustratsioon võib viia ka muu käitumiseni -- näiteks tekitab Martin Seligmani mudeli järgi püsiv frustratsioon läbi õpitud abituse depressiooni. Hilisemad uurimused on näidanud, et frustratsioon tekitab agressiivsust suurema tõenäosusega kahe tingimuse juuresolekul - esiteks peab frustratsioon olema tugev; teiseks peab frustratsiooni põhjust