7 3. Pinge kestus. Ühesuguse pinge korral algul tegevuse efektiivsus suureneb, hiljem langeb suurema väsimuse tõttu. 4. Motiivi jõud. Nõrga motiivi puhul igasugused segajad, milleks on ka pinge, halvendavad tegevuse tulemust. Stressi negatiivne poolus ehk distress võib saada soodsaks pinnaseks afektiivsele purskele. (Bachmann ja Maruste, 2003: 224-226) 2.4 Frustratsioon Frustratsioon (lad k. Frustratio asjatu lootus, ebaedu) on psühhiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Frustratsioon on ebaõnnestumise elamuskompleks. Rohkem alluvad frustratsioonile emotsionaalsed natuurid, kõrgenenud erutuvusega isikud, kelle pidurdusprotsessid on suhteliselt nõrgemini arenenud ning kes pole raskustega harjunud. Frustratsioonireaktsioonidel on kaks põhitunnust: Impulsiivsus
Afekt on palju jõulisem emotsionaalne seisund kui emotsioon või meeleolu. Paljud psühhiaatrid ja mõned psühholoogid vaatlevad affekti kui pataloogilist nähtust. * Kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks. * Meeleolu isiksuse emotsionaalne foon, olek, mis annab värvingu tegevusele. Konkreetset põhjust pole alati võimalik leida. Meeleolu kujundajad võivad olla kaasinimesed, ilmastik, kunstiteosed. * Frustratsioon (lad k frustratio asjatu lootus, ebaedu) - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. * Stress (ingl k surve, pinge) on pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohaneda organismi muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii füüsilised kui psüühilised reservid.
annaabi.ee 
