53. Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine. Varbalülidevaheliigesed on plokkliigesed, neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus) 54. Nimeta jala toetuspunktid. Jala toetuspunktideks on ristivõlvil 1. ja 4.-5.pöialuu pead ja kandluuköber. Pikivõlvil toetub jala tagumine osa kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa pöialuude peadele. 55. Jala pikivõlvid, ristivõlv. Pikivõlv on sagitaalsuunaline ja ristivõlv on frontaalsuunaline. Pikivõlv koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kandluuköbrul. Ristivõlv paikneb talb-, kuup- ja pöialuude põhimike piirkonnas. Mõnikord on ristivõlv hästi väljendunud ka pöialuude peade piirkonnas, siis on jala toetuspunktideks 1. ja 4.-5. pöialuu pead ja kandluuköber. 56. Jalavõlvide tähtsus. Väheliikuva tugeva jalavõlvi all olevad pehmed osad (lihased, veresooned, närvid) on hästi kaitstud, kuid võlvi lamenemisel (lampjalgsus) satuvad need
teljelised), neis toimub liikumine ümber osa pöialuude paedele. frontaaltelje (painutus ja sirutus) 54. Jala pikivõlvid, ristivõlv. · Pikivõlv on sagitaalsuunaline. Koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kanna köbrul. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustab vetruvusvõlvi, välimine osa on eelmisest madalam ja moodustab tugivõlvi. · Ristivõlv on frontaalsuunaline. Paikneb talb-, kuup- ja pöialuude põhimike piirkonnas. Mõnikord on ristivõlv hästi väljendunud ka pöialuude peade piirkonnas. Siis on jala toetuspunktideks 1. Ja 4.-5. Pöialuu pead ja kandluuköber. Luude poolt moodustavad jalavõlvi kindlustavad taldmised sidemed ja lihased. Väheliikuva tugeva jalavõlvi all olevad pehmed osad (lihased, veresooned, närvid) on hästi kaitstud, kuid võlvi lamenemisel (lampjalgsus) satuvad need osad seismisel ja kõndimise surve
annaabi.ee 
