Ekvatoriaalne õhumass: kujuneb ekvaatori piirkonnas; päike on palju seniidis; maapind saab palju soojust; vesi aurustub kiirelt maapinnalt; tõusvad õhuvoolud madalrõhuala; on soe ja niiske. Ekvatoriaalne kliimavööde on katkendlik. Ekvaatori piirkonnas on palju sademeid, kuna aluspinna soojenemine põhjustab tugevat konvektsiooni, ja kuna globaalne tsirkulatsioon põhjustab õhumasside koondumist ja frontaalset tõusu. Tõusvate õhuvooludega kaasneb palju sademeid ning õhk on kogu aeg niiske. Aastaaegade vaheldumist ei esine. Kõikide kuude keskmine õhutemperatuur on vahemikus 26-29 soojakraadi. Üks selle kliima iseärasusi on pärastlõunased vihmasajud. Sajuga võib kaasneda äike. Hoovihmasid põhjustavad kiire auramine ja veeauru koondumine pilvedeks. Ekvaatori piirkonnas on Päike seniidis või väga kõrgel horisondi kohal ja seetõttu on päikesekiirguse hulk väga suur
· allikad rahvaluuleteadus loob oma allikad ise. Dokumenteerides vastavalt folkloristlikule teooriale ühiskonnas käibiv pärimus. · Suulised allikad välitööd (küsitlus, vestlus, intervjuu, osalusvaatlus jms) Eestis kaks suuliste allikate kogumisviisi: kogumine vabatahtlike kirjasaatjate abil ja välitööd, kus materjal kogutakse stipendiaatide abil. Välitööd teaduslike ekspeditsioonidena(kõrgaeg 1950.60.), milles teostatakse 1. frontaalset(koguti kõike), 2. pääste(ettekujutus, et midagi kaob, kui seda ei jõuta koguda), 3. temaatilist kogumist(kogutakse kindla teema kohta) 4. ja koostatakse kogumispäevikuid allikatena, mis tulid käibele enne Esimest maailmasõda (1912+) materjali talletamisviisid välitöödel 1. meeldejätmine ja hilisem üleskirjutamine (protokollimine), 2. ülesmärkimine kogumise hetkel, s 3. alvestamine vaharullidele, magnetofonidele, digisalvestaja abil jne, filmimine,
annaabi.ee 
