Pidas kaubandust linnade kujunemisel kõige tähtsamaks teguriks. Boriss Grekov, Mihhail Tihhomirov – Tõstsid käsitöö linnade kujunemisel esikohale. Arvasid, et käsitööl oli agraarmajandusest erandumisel eriline roll. Pjotr Tolotško – Seadis linnade kujunemise juures esikohale põllumajanduse arengu. Põhjendas seda sellega, et seoses põllumajanduse arenguga etendasid üha suuremat tähtsust ka feodaalsed võimuküsimused. Igor Frojanov - Rõhutas linnade juures keerukama sotsiaalstruktuuri väljakujunemisega. Linnad on seotud just keskuste väljakujunemisega. Linnade kujunemine Eestis Aolinnad – muinasaegsed linnad Eestis Soontagana maalinnast on leitud vähemalt kolm hõbekaalu, mis viitab sellele, et kaubandusel oli üpriski suur roll. Selged märgid on ka pronksitööst ning sepatööst. Oli selle piirkonna võimukeskuseks, kuid kindlasti ka käsitöö- ja kaubanduskeskuseks. Heinz Stoobi linnatüüpide arenguperioodid
1899 ilmus "Vm ajaloo lühikursus" ja alates 1904 ilmus täiskursus. Kokku ilmunud 4 köidet käsitlevad V. ajalugu kuni Katariina II valitsusajani. M.Pokrovsky (1868-1932) - koostas Vene aj marksistliku skeemi. Pärast ta surma sõnastati skeem ümber, ta skeemis Vm mahajäänud. B.Rõbakov (1908-2001) suurriiklikud seisukohad . Nõuka ja Vm ajaloolane. Isikustas/personifeeris anti-normannide visooni Vene aj-st. Lurje (1921-1996) Tserepnin (1905-1977)- Peterburi koolkond Frojanov kes : V-V aj-s oluline sovonost (harmoonia). Vm hävitamiseks tuleb hävitada õigeusk juudid, katoliiklased. sajandeid kestnud vandenõu (juuditsemine) 08.09.15 (II loeng) I keskne allikas- Povest vremehhõh let (Nestori kroonika). ,,Jutustus möödunud aegadest" (JMA) Tegu on hüpoteetilise kroonikaga, mis arvatavasti 12.saj algusest. Munk Nestor oli olemas kuid see, et on tema kroonika on kaheldav.Säilinud hilisemast ümberkirjutusest- 14.saj.