Naiste puhul hinnati tema head majapidamisoskust või osavust käsitöö tegemisel. Osa naisi olid aktiivsed ka muidu mehelikuks peetavatel aladel, näiteks kaubanduses. Saagadest on teda isegi naissõdalasi, keda tegelikus elus oli tõenäoliselt siiski üsna vähe. Viikingite abielud olid suhteliselt kergesti lahutatavad nii mehe kui ka naise nõudmisel. Igal mehel võis olla vaid üks abikaasa, kuid ülikutel ja eeskätt kuningatel oli tihtipeale ka teisi naisi, keda nimetati frilladeks. Frillad elasid omaette, sageli mehe perekonnast kaugel eemal. Neil ei olnud kõigi abielunaiste õigusi, kuid nende lapsed olid võrdväärsed üliku teiste lastega. Kuningate frillad olid ühiskonnas lugupeetud emandad, kelle pojast võis kergesti saada uus kuningas. Viikingite kodu Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Pikkmaja juurde kuulus ka palju muid hooneid: talu sepikoda, laut ja ait
Naiste puhul hinnati tema head majapidamisoskust või osavust käsitöö tegemisel. Osa naisi olid aktiivsed ka muidu mehelikuks peetavatel aladel, näiteks kaubanduses. Saagadest on teda isegi naissõdalasi, keda tegelikus elus oli tõenäoliselt siiski üsna vähe.8 Viikingite abielud olid suhteliselt kergesti lahutatavad nii mehe kui ka naise nõudmisel. Igal mehel võis olla vaid üks abikaasa, kuid ülikutel ja eeskätt kuningatel oli tihtipeale ka teisi naisi, keda nimetati frilladeks. Frillad elasid omaette, sageli mehe perekonnast kaugel eemal. Neil ei olnud kõigi abielunaiste õigusi, kuid nende lapsed olid võrdväärsed üliku teiste lastega. Kuningate frillad olid ühiskonnas lugupeetud emandad, kelle pojast võis kergesti saada uus kuningas. 9 Rõivastus ja ehted olid viikingiaegses Skandinaavias ülejäänud Euroopast erinevad. Jõukamad naised kandsid pika särgi peal õlapaeltega kleiti, mida kinnitasid õlgadel kaks ovaalsõlge
annaabi.ee 
