4 1. Allika ajalugu ´´Kui keegi murrab sisse pühamusse ja varastab sealt asju, mis on pühad, siis ta viiakse mere äärde liivale, millele tuleb tõus, tema kõrvad lõigutakse ning ta kastreeritakse ja ohverdatakse jumalale, kelle templit ta rüvetas.´´ (Add. XI) See õudustäratav reegel on üks tuntumaid lõike Lex Frisionumist, friislaste seadusest Charlemagne valitsemise ajast. Uurimustes, mis mainivad seda seadust, on tavaliselt seda reeglit tsiteeritud. Mõnikord on ka teist silmapaistvat reeglit mainitud, mis räägib vastsündinud laste tapmisest. Tegelikult on Lex Frisionum harukordne ning tavapäratult ulatuslik keskaja allikas. See pakub palju rohkem kui ainult kahte ebatavalist reeglit. Lex Frisionum pandi algselt kirja aastal 790 ning sellest ei ole säilinud ühtegi käsikirja.
Kauplemine tugines sellele, kuhu mingi kaupmees millalgi oma kaupadega jõudis. See olenes juhusest, millal ta jõudis. Olid oma keskused, näiteks Amalfi (Lõuna Itaalias Napoli lähedal) ja Veneetsia, hiljem said tähtsaks Pisa ja Genova. Friislased Madalmaa kaupmehi kutsuti friislasteks. Nende õitseng on seotud keskaegse Frangi riigiga neil oli suur õukond, mida on vaja varustada, samuti kloostrimajandus pakkus väljaveo kaupu. Friislaste õitsengu aeg oli 7-8 saj, millele järgnes viikingite domineerimine. Viikingid Varakeskaegne kaupmees erines tunduvalt kõrg- ja hiliskeskaja kaupmehest. Varakeskajal tüüpilisteks kaupmeesteks Põhja-Euroopas olid viikingid. Nad olid sõdalased, vallutajad, röövlid, hulljulged meremehed ja kolonisaatorid. Nende retkedega olid tihedalt seotud kaubavahetusega, aga tihti kujunes olukord selliseks, et seda mida ei saadud vahetuskaubana, see võeti jõuga
annaabi.ee 
