tõenäeoliselt tänapäeval valdavaks usundiks Euroopas islam. Täna muhameedide vallutustele piiripanemisele, säilis senine kultuur, tavad ja kombestik. Frangi kuningas Pippin Lühike pani aluse iseseisvale kirikuriigile (kinkis paavstile Kesk-ja Põhja- Itaalias Rooma ja Ravenna ümbruse). Karl Suur (767-814) oli üks tähtsamaid valitsejaid. Taastas paavst Leo III võimu Roomas- krooniti 800 Roomas Püha-Rooma riigi keisriks. Sõdis langobardidega Itaalias-sai Itaalia kuningaks. Sõdis friisidega Hollandis, alistas nad. Sõda saksidega Reini ja Elbe vahel, kestis 30 a, alistati. Euroopa üks suurimaid riike (teine Bütsants). „Rolandi laul“ kirjeldab Karl Suure sõjakäigust araablaste valitsetud Hispaaniasse. Karl Suure valitsus ajal oli riik suurim, üritati taastada selle endist hiilgust (Lääne-Rooma keisririik). Pärast tema surma hakkas riik lagunema, tekkisid Saksa ja Prantsuse kuningriigid Mõisted: majordoomus- Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise
hiigelpaleega, korrapärasus aga on siingi olnud üheks juhtmtteks), vastupidiselt kreeta paleedele paiknesid mükeene linnuste töökojad, haldusruumid jm. otsesest linnusekompleksist väljaspool, nn. all-linnas. Mükeene linnuslosside tuumaks oli aga lunasse orienteeritud 1-3 ruumiline megaron, mille kahesambalisele portikusele järgnes eeskoda, selle taga aga paiknes nelja sambaga kolderuum. Seinad olid kaunistatud freskotehnikas friisidega. Mükeene megaroni lihtsates ja selgetes vormides aimub hilisemate kreeka templite eeskuju. Mükeene kultuuri aladel säilinud teede ja sildade jäänused knelevad sellest, et erilist tähelepanu pühendati kaubandusele ja sjavankrite rakendamisvimalustele. Pärast Santorini purske tagajärjel tekkinud katastroofi oli Kreeta sattunud Mükeene vimu alla. Mükeene sjaline vim kehtestati ka Troojas (Trooja sda). Varsti pärast Trooja sja lppu (13 saj. eKr